Brexit võib olla mesilastele kahjulik   ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Virgo Siil

Brittide lahkumisel Euroopa Liidust ehk Brexitil võivad olla tõsised tagajärjed mesilastele ja mesilasi uurivatele teadlastele, selgitab rahvusvahelise mesilaste uurimise ühingu (IBRA) teadusdirektor Norman Carreck.

Suurbritannia on pikka aega olnud üks juhtivaid mesindust ja mesilasi uurivaid riike. Kuid Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust võib avaldada laiaulatuslikku mõju selle teadustegevuse tulevikule, see paneb ohtu riigi ligipääsu vajalikele rahastuskanalitele. Samuti võib lahkumine märkimisväärselt raskendada mesilasi uurivate teadlaste rahvusvahelist koostööd kirjutab ajakiri Bee World.

Viimaste aastatega on tehtud suuri edusamme mesilaste ja nende probleemide uurimisel tänu paljudele Euroopa Liitu haaravatele projektidele ning uurimisvõrgustikele, kuhu on kaasatud ka Suurbritannia. Nende ettevõtmiste hulka kuulub SMARTBEES, 16 partneriga ühisprojekt, mis uurib kestlikku mesindust ähvardavat mesilaste geneetilise mitmekesisuse järsku vähenemist. Teine sarnane uurimus on COLOSS, mille eesmärk on takistada mesilasperede hukkumist.

Lisaks rahastamisele on Euroopa Liit lihtsustanud rahvusvahelist koostööd, kuna inimeste vaba liikumine on ühisturu tähtis osa. Senine kogemus on näidanud, et Euroopa Liidu teadlaste töötamine Suurbritannias ja Briti teadlaste töötamine teistes riikides on mesilasuuringutele väga positiivselt mõjunud.

Olenevalt tulevastest lahkumistingimustest võib Brexit seda kõike märkimisväärselt muuta. Kuigi teadlased väljastpoolt Euroopa Liitu saavad osaleda EL-i projektides, on nad teisejärgulised kodanikud, hoiatab Carreck. Ametikohad EL-i riikides antakse eelisjärjekorras EL-i kodanikele ja alles siis kaalutakse teiseste riikide kodanike palkamist. Välisriikide teadlased vajavad teadustoetuste taotlemiseks eelnevalt potentsiaalse EL-i partneri kutset. Pealekauba puudub EL-i mittekuuluvatel riikidel sõnaõigus uurimisprogrammi kujundamisel.

Praegu Londoni Kuningliku Seltsi kogutavate andmete kohaselt tõrjutakse juba praegu Briti teadlasi rahastustaotlustelt. Lisaks palutakse hinnatud Suurbritannia teadlastel ja ülikoolidel projektides koht loovutada teistele, kuna kardetakse, et Briti osalus võib seada ohtu toetustaotluse õnnestumise.

Carreck tuletab meelde, et keskkonnaprobleemid on rahvusvahelised. “Keskkond ei tunnista meelevaldseid poliitilisi piire. Seetõttu on selliste üleilmsete probleemidega, nagu näiteks kliimamuutus, vajalik rahvusvaheline koostöö. Sarnane koostöö on hädavajalik ka vähem kõmu tekitava teema, mesilaste uurimisel. Raske on näha, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust Briti teadusele kuidagi kasuks tuleks,” võttis ta Brexiti teadusmõju teema kokku.

Toimetaja: Virgo Siil



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: