Brexit võib olla mesilastele kahjulik   ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Virgo Siil

Brittide lahkumisel Euroopa Liidust ehk Brexitil võivad olla tõsised tagajärjed mesilastele ja mesilasi uurivatele teadlastele, selgitab rahvusvahelise mesilaste uurimise ühingu (IBRA) teadusdirektor Norman Carreck.

Suurbritannia on pikka aega olnud üks juhtivaid mesindust ja mesilasi uurivaid riike. Kuid Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust võib avaldada laiaulatuslikku mõju selle teadustegevuse tulevikule, see paneb ohtu riigi ligipääsu vajalikele rahastuskanalitele. Samuti võib lahkumine märkimisväärselt raskendada mesilasi uurivate teadlaste rahvusvahelist koostööd kirjutab ajakiri Bee World.

Viimaste aastatega on tehtud suuri edusamme mesilaste ja nende probleemide uurimisel tänu paljudele Euroopa Liitu haaravatele projektidele ning uurimisvõrgustikele, kuhu on kaasatud ka Suurbritannia. Nende ettevõtmiste hulka kuulub SMARTBEES, 16 partneriga ühisprojekt, mis uurib kestlikku mesindust ähvardavat mesilaste geneetilise mitmekesisuse järsku vähenemist. Teine sarnane uurimus on COLOSS, mille eesmärk on takistada mesilasperede hukkumist.

Lisaks rahastamisele on Euroopa Liit lihtsustanud rahvusvahelist koostööd, kuna inimeste vaba liikumine on ühisturu tähtis osa. Senine kogemus on näidanud, et Euroopa Liidu teadlaste töötamine Suurbritannias ja Briti teadlaste töötamine teistes riikides on mesilasuuringutele väga positiivselt mõjunud.

Olenevalt tulevastest lahkumistingimustest võib Brexit seda kõike märkimisväärselt muuta. Kuigi teadlased väljastpoolt Euroopa Liitu saavad osaleda EL-i projektides, on nad teisejärgulised kodanikud, hoiatab Carreck. Ametikohad EL-i riikides antakse eelisjärjekorras EL-i kodanikele ja alles siis kaalutakse teiseste riikide kodanike palkamist. Välisriikide teadlased vajavad teadustoetuste taotlemiseks eelnevalt potentsiaalse EL-i partneri kutset. Pealekauba puudub EL-i mittekuuluvatel riikidel sõnaõigus uurimisprogrammi kujundamisel.

Praegu Londoni Kuningliku Seltsi kogutavate andmete kohaselt tõrjutakse juba praegu Briti teadlasi rahastustaotlustelt. Lisaks palutakse hinnatud Suurbritannia teadlastel ja ülikoolidel projektides koht loovutada teistele, kuna kardetakse, et Briti osalus võib seada ohtu toetustaotluse õnnestumise.

Carreck tuletab meelde, et keskkonnaprobleemid on rahvusvahelised. “Keskkond ei tunnista meelevaldseid poliitilisi piire. Seetõttu on selliste üleilmsete probleemidega, nagu näiteks kliimamuutus, vajalik rahvusvaheline koostöö. Sarnane koostöö on hädavajalik ka vähem kõmu tekitava teema, mesilaste uurimisel. Raske on näha, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust Briti teadusele kuidagi kasuks tuleks,” võttis ta Brexiti teadusmõju teema kokku.

Toimetaja: Virgo Siil



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.