Heldus trumpab partneri valikul jõukuse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: rbbaird/Creative Commons

Ideaalses maailmas oleks igaühe partner rikas, lahkeja õiglane. Reaalses maailmas tuleb paarilise valikul teha aga pahatihti kompromisse. Evolutsioonipsühholoogid leiavad nüüd, et vastupidiselt levinud stereotüüpidele väärtustatakse partnerites heldust rohkem kui rikkust.

''Parima partneri valimine pole kerge tegevus, kui korraga tuleb kaaluda väga mitmeid omadusi. Kas peaksid eelistama kedagi, kellel on rohkem jagatavat rikkust ja teadmisi, või eelistama inimest, kes teeb seda altimalt? Kuigi need omadused käivad tihti käsikäes, ei saa sellele alati lootma jääda. Suur küsimus, milliseid valikuid me sellistes oludes teeme ja kas käitumismallide kohta saab teha üldisutusi,'' nentis Londoni ülikooli kolledži evolutsioonipsühholoog Nichola Raihani ERR Novaatorile antud intervjuus.

Inimeste hingeelu ja eelistuste paremaks mõistmiseks värbas Raihani pea 800 vabatahtlikku ja laskis neil mängida kergel muudetud reeglitega diktaatori mängu. Klassikaline antropoloogia eksperiment võimaldab hinnata inimeste kalduvust prosotsiaalsele käitumisele. Diktaatori rolli täitvatele osalistele antakse kindel rahasumma, millest võivad nad oma partnerile anda nii palju, kui nad ise soovivad. Saajad peavad seevastu vastu võtma iga pakkumise. Sõltuvalt mängu eripäradest võivad otsused mõju avaldada diktaatorite enda tulevikule.

Raihani katses oli nähtamatuks valuutaks diktaatorite maine. Järgmises voorus oli saajatel võimalus koostööst rikka, kuid ihnsa diktaatoriga keelduda. ''Ootuspäraselt eelistasid inimesed teha koostööd partneritega, kes olid valmis jagama oma rikkusest suuremat osa,'' kinnitas evolutsioonipsühholoog. Teistes voorudes oli mäng üles seatud aga viisil, et koonrist rikka partneriga koostööd tehes oli võimalik teenida alati rohkem, kui eelistades vaesemat, ent heldemat diktaatorit.

Siin algasid üllatused. ''Mõneti vaistuvastaselt leidsime, et inimesed eelistasid isegi stabiilses keskkonnas, kus vaesed jäävad vaeseks ning rikkad rikkaks, ülekaalukalt teha koostööd vaesema partneriga. Isegi kui nad teadsid, et nad kaotavad sellega raha ja see pole neile otseses mõttes kasulik,'' märkis Raihani. Viimane käib vastu lihtsustatud klassikalise majandusteooriale, et inimese peaeesmärk on maksimeerida enda kasumit.

Ühe võimaliku tõlgenduse järgi tähendab see, et inimesed on valmis ihnsamate partnerite karistamiseks maksma isiklikku lõivu. Katsetes nähtu sarnaneb sellega klassikaliste sotsiaalsete normide rikkumisele järgneva karistusega, mille täidesaatmises löövad kaasa inimesed, kes ise rikkumise läbi tegelikult kannatada ei saanud. Seejuures on altruistliku karistuste näol evolutsiooniliselt stabiilse käitumismalliga.

Alati võib aga küsida, kui palju on steriilsetel laborikatsetel ühist päriseluga või laiaulatuslikke järeldusi nende põhjal teha saab. Liiatigi oli vahe rikaste ja vaeste diktaatorite jõukuses absoluutarvudes väike. ''On hea küsimus, mis oleks juhtunud, kui see poleks olnud mitte viie, vaid 500-kordne. Võibolla lõpetad sa ühel hetkel kasu saamise eesmärgil moraalsete tahkude peale mõtlemise,''' mõtiskles Raihani ja tõi paralleel uurimistöö paremaks tutvustamiseks parempoolsete immigratsioonivastaste väljaannetega koostöö tegemise.

Teisalt toob ta esile Austraalia põliselanike seas tehtud uuringud. ''Muu hulgas on Martu küttide puhul märgatud, et populaarsemad pole mitte need kütid, kes on üldiselt produktiivsemad ja toovad koju rohkem liha, vaid need, kes selle jahiretkelt naastes altimalt laiali jagavad,'' märkis Raihani. Teisisõnu on võime anda taas oluliselt kohal, kuid valmidus jagada on asendamatu.

Kui palju tasub uurimuse järeldusi võtta romantiliste suhete loomisel, Raihani spekuleerida väga palju ei söanda. ''Päriselu on märksa keerulisem. Partnerit valides pöörame tähelepanu väga mitmetele teguritele. Kuigi paralleele tõmmates võib oletada, et inimesed hindavad stabiilsetes oludes sotsiaalset staatust, muutlikes oludes aga rohkem lahkust ja õiglust. Igatahes on see hea koht, kust alustada,'' muigas evolutsioonipsühholoog.

Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.