Heldus trumpab partneri valikul jõukuse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: rbbaird/Creative Commons

Ideaalses maailmas oleks igaühe partner rikas, lahkeja õiglane. Reaalses maailmas tuleb paarilise valikul teha aga pahatihti kompromisse. Evolutsioonipsühholoogid leiavad nüüd, et vastupidiselt levinud stereotüüpidele väärtustatakse partnerites heldust rohkem kui rikkust.

''Parima partneri valimine pole kerge tegevus, kui korraga tuleb kaaluda väga mitmeid omadusi. Kas peaksid eelistama kedagi, kellel on rohkem jagatavat rikkust ja teadmisi, või eelistama inimest, kes teeb seda altimalt? Kuigi need omadused käivad tihti käsikäes, ei saa sellele alati lootma jääda. Suur küsimus, milliseid valikuid me sellistes oludes teeme ja kas käitumismallide kohta saab teha üldisutusi,'' nentis Londoni ülikooli kolledži evolutsioonipsühholoog Nichola Raihani ERR Novaatorile antud intervjuus.

Inimeste hingeelu ja eelistuste paremaks mõistmiseks värbas Raihani pea 800 vabatahtlikku ja laskis neil mängida kergel muudetud reeglitega diktaatori mängu. Klassikaline antropoloogia eksperiment võimaldab hinnata inimeste kalduvust prosotsiaalsele käitumisele. Diktaatori rolli täitvatele osalistele antakse kindel rahasumma, millest võivad nad oma partnerile anda nii palju, kui nad ise soovivad. Saajad peavad seevastu vastu võtma iga pakkumise. Sõltuvalt mängu eripäradest võivad otsused mõju avaldada diktaatorite enda tulevikule.

Raihani katses oli nähtamatuks valuutaks diktaatorite maine. Järgmises voorus oli saajatel võimalus koostööst rikka, kuid ihnsa diktaatoriga keelduda. ''Ootuspäraselt eelistasid inimesed teha koostööd partneritega, kes olid valmis jagama oma rikkusest suuremat osa,'' kinnitas evolutsioonipsühholoog. Teistes voorudes oli mäng üles seatud aga viisil, et koonrist rikka partneriga koostööd tehes oli võimalik teenida alati rohkem, kui eelistades vaesemat, ent heldemat diktaatorit.

Siin algasid üllatused. ''Mõneti vaistuvastaselt leidsime, et inimesed eelistasid isegi stabiilses keskkonnas, kus vaesed jäävad vaeseks ning rikkad rikkaks, ülekaalukalt teha koostööd vaesema partneriga. Isegi kui nad teadsid, et nad kaotavad sellega raha ja see pole neile otseses mõttes kasulik,'' märkis Raihani. Viimane käib vastu lihtsustatud klassikalise majandusteooriale, et inimese peaeesmärk on maksimeerida enda kasumit.

Ühe võimaliku tõlgenduse järgi tähendab see, et inimesed on valmis ihnsamate partnerite karistamiseks maksma isiklikku lõivu. Katsetes nähtu sarnaneb sellega klassikaliste sotsiaalsete normide rikkumisele järgneva karistusega, mille täidesaatmises löövad kaasa inimesed, kes ise rikkumise läbi tegelikult kannatada ei saanud. Seejuures on altruistliku karistuste näol evolutsiooniliselt stabiilse käitumismalliga.

Alati võib aga küsida, kui palju on steriilsetel laborikatsetel ühist päriseluga või laiaulatuslikke järeldusi nende põhjal teha saab. Liiatigi oli vahe rikaste ja vaeste diktaatorite jõukuses absoluutarvudes väike. ''On hea küsimus, mis oleks juhtunud, kui see poleks olnud mitte viie, vaid 500-kordne. Võibolla lõpetad sa ühel hetkel kasu saamise eesmärgil moraalsete tahkude peale mõtlemise,''' mõtiskles Raihani ja tõi paralleel uurimistöö paremaks tutvustamiseks parempoolsete immigratsioonivastaste väljaannetega koostöö tegemise.

Teisalt toob ta esile Austraalia põliselanike seas tehtud uuringud. ''Muu hulgas on Martu küttide puhul märgatud, et populaarsemad pole mitte need kütid, kes on üldiselt produktiivsemad ja toovad koju rohkem liha, vaid need, kes selle jahiretkelt naastes altimalt laiali jagavad,'' märkis Raihani. Teisisõnu on võime anda taas oluliselt kohal, kuid valmidus jagada on asendamatu.

Kui palju tasub uurimuse järeldusi võtta romantiliste suhete loomisel, Raihani spekuleerida väga palju ei söanda. ''Päriselu on märksa keerulisem. Partnerit valides pöörame tähelepanu väga mitmetele teguritele. Kuigi paralleele tõmmates võib oletada, et inimesed hindavad stabiilsetes oludes sotsiaalset staatust, muutlikes oludes aga rohkem lahkust ja õiglust. Igatahes on see hea koht, kust alustada,'' muigas evolutsioonipsühholoog.

Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: