Lugeja küsib: miks teismelistel külm ei ole? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Richard Leeming/Creative Commons

Talve saabudes võib nii mõnigi lapsevanem hakata värisema juba selle peale, kui õhukeselt nende järeltulijad riides käivad. Küsimusele, kas teismelistel ei hakka tõesti nii kergesti külm kui nende vanematel, aitas vastust leida Anna Stanhewicz, Pennsylvania osariigi ülikooli inimeste termofüsioloogiale uurimisele keskenduv järeldoktor.

Stanhewicz nentis, et otsese võrdluseks tegemiseks napib teadlastel andmeid. ''Hetkel pole meil empiiriliselt kogutud tõendeid, et teismeliste keha on kehatemperatuuri muutuste suhtes tundlikum või nad tajuvad sooja ja külma teistmoodi kui keskealised. Muidugi on võimalik, et nende ainevahetuse käigus vabaneb rohkem soojust. See hoiaks neid ka teatud temperatuurivahemikus paremini soojas. Kuid võibolla ilmutavad nad kampsuni selga panemata jätmisel lihtsalt kangekaelsust. See on aga juba psühholoogide pärusmaa,'' mõtiskles termofüsioloog.

Samas on põhjust oletada, et teismelistel ja noortel ei hakka nii kergesti külm kui nende vanavanematel. ''Katsed viitavad, et külmades oludes suudavad 18—30 aasta vanused täiskasvanud säilitada oma kehatemperatuuri kergemini kui 60-aastased. Samuti on leitud, et enam kui 65-aastased täiskasvanute veresooned ei kitsene ega laiene temperatuuri muutudes nii kiiresti kui noortel täiskasvanutel,'' kinnitas Stanhewicz.

Keskealiste puhul pole refleksi nõrgenemist taas täheldatud. Küll väheneb vanusega naha- ja kehasisest temperatuuri registreerivate termoretseptorite tundlikkus. Rakud annavad ajule ebameeldival temperatuuril märku, et aeg on füsioloogiliste ja käitumuslikeks muutuste algatamiseks.

Kokkuvõtlikult märkis Stanhewicz, et vanusest tingitud muutused temperatuuri tajumises kahvatuvad äärmiselt argielu iseloomustavatel temperatuuridel tõenäoliselt loomuliku varieeruvuse kõrval. ''Kogemuste põhjal võin öelda, et igaüks tajub temperatuuri veidi erinevalt. On märksa kergem ennustada, mis temperatuuril hakkavad kellegi veresooned kitsenema, kui seda, millal neil endal külm hakkab,'' kinnitas teadlane.



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: