Lugeja küsib: miks teismelistel külm ei ole? ({{commentsTotal}})

Autor: Richard Leeming/Creative Commons

Talve saabudes võib nii mõnigi lapsevanem hakata värisema juba selle peale, kui õhukeselt nende järeltulijad riides käivad. Küsimusele, kas teismelistel ei hakka tõesti nii kergesti külm kui nende vanematel, aitas vastust leida Anna Stanhewicz, Pennsylvania osariigi ülikooli inimeste termofüsioloogiale uurimisele keskenduv järeldoktor.

Stanhewicz nentis, et otsese võrdluseks tegemiseks napib teadlastel andmeid. ''Hetkel pole meil empiiriliselt kogutud tõendeid, et teismeliste keha on kehatemperatuuri muutuste suhtes tundlikum või nad tajuvad sooja ja külma teistmoodi kui keskealised. Muidugi on võimalik, et nende ainevahetuse käigus vabaneb rohkem soojust. See hoiaks neid ka teatud temperatuurivahemikus paremini soojas. Kuid võibolla ilmutavad nad kampsuni selga panemata jätmisel lihtsalt kangekaelsust. See on aga juba psühholoogide pärusmaa,'' mõtiskles termofüsioloog.

Samas on põhjust oletada, et teismelistel ja noortel ei hakka nii kergesti külm kui nende vanavanematel. ''Katsed viitavad, et külmades oludes suudavad 18—30 aasta vanused täiskasvanud säilitada oma kehatemperatuuri kergemini kui 60-aastased. Samuti on leitud, et enam kui 65-aastased täiskasvanute veresooned ei kitsene ega laiene temperatuuri muutudes nii kiiresti kui noortel täiskasvanutel,'' kinnitas Stanhewicz.

Keskealiste puhul pole refleksi nõrgenemist taas täheldatud. Küll väheneb vanusega naha- ja kehasisest temperatuuri registreerivate termoretseptorite tundlikkus. Rakud annavad ajule ebameeldival temperatuuril märku, et aeg on füsioloogiliste ja käitumuslikeks muutuste algatamiseks.

Kokkuvõtlikult märkis Stanhewicz, et vanusest tingitud muutused temperatuuri tajumises kahvatuvad äärmiselt argielu iseloomustavatel temperatuuridel tõenäoliselt loomuliku varieeruvuse kõrval. ''Kogemuste põhjal võin öelda, et igaüks tajub temperatuuri veidi erinevalt. On märksa kergem ennustada, mis temperatuuril hakkavad kellegi veresooned kitsenema, kui seda, millal neil endal külm hakkab,'' kinnitas teadlane.



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.