Lugeja küsib: miks teismelistel külm ei ole? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Richard Leeming/Creative Commons

Talve saabudes võib nii mõnigi lapsevanem hakata värisema juba selle peale, kui õhukeselt nende järeltulijad riides käivad. Küsimusele, kas teismelistel ei hakka tõesti nii kergesti külm kui nende vanematel, aitas vastust leida Anna Stanhewicz, Pennsylvania osariigi ülikooli inimeste termofüsioloogiale uurimisele keskenduv järeldoktor.

Stanhewicz nentis, et otsese võrdluseks tegemiseks napib teadlastel andmeid. ''Hetkel pole meil empiiriliselt kogutud tõendeid, et teismeliste keha on kehatemperatuuri muutuste suhtes tundlikum või nad tajuvad sooja ja külma teistmoodi kui keskealised. Muidugi on võimalik, et nende ainevahetuse käigus vabaneb rohkem soojust. See hoiaks neid ka teatud temperatuurivahemikus paremini soojas. Kuid võibolla ilmutavad nad kampsuni selga panemata jätmisel lihtsalt kangekaelsust. See on aga juba psühholoogide pärusmaa,'' mõtiskles termofüsioloog.

Samas on põhjust oletada, et teismelistel ja noortel ei hakka nii kergesti külm kui nende vanavanematel. ''Katsed viitavad, et külmades oludes suudavad 18—30 aasta vanused täiskasvanud säilitada oma kehatemperatuuri kergemini kui 60-aastased. Samuti on leitud, et enam kui 65-aastased täiskasvanute veresooned ei kitsene ega laiene temperatuuri muutudes nii kiiresti kui noortel täiskasvanutel,'' kinnitas Stanhewicz.

Keskealiste puhul pole refleksi nõrgenemist taas täheldatud. Küll väheneb vanusega naha- ja kehasisest temperatuuri registreerivate termoretseptorite tundlikkus. Rakud annavad ajule ebameeldival temperatuuril märku, et aeg on füsioloogiliste ja käitumuslikeks muutuste algatamiseks.

Kokkuvõtlikult märkis Stanhewicz, et vanusest tingitud muutused temperatuuri tajumises kahvatuvad äärmiselt argielu iseloomustavatel temperatuuridel tõenäoliselt loomuliku varieeruvuse kõrval. ''Kogemuste põhjal võin öelda, et igaüks tajub temperatuuri veidi erinevalt. On märksa kergem ennustada, mis temperatuuril hakkavad kellegi veresooned kitsenema, kui seda, millal neil endal külm hakkab,'' kinnitas teadlane.



Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.
Doktoritöö: kaks tegurit, mis pikendavad paneelmajade eluiga

Eestis on ligikaudu 3000 raudbetoon-suurpaneelidest kortermaja, mis ehitatud möödunud sajandi teisel poolel, millest on praeguseks terviklikult renoveeritud kõigest vähem kui kümnendik. TTÜ doktoritöös tuuakse välja kaks tegurit, mis aitavad paneelmajade eluiga oluliselt pikendada.

TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Ülikoolid vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes

Nii maaülikool kui ka Tallinna ülikool vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes, sest vähenenud on ka keskkoolilõpetajate hulk.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.