Lugeja küsib: miks teismelistel külm ei ole? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Richard Leeming/Creative Commons

Talve saabudes võib nii mõnigi lapsevanem hakata värisema juba selle peale, kui õhukeselt nende järeltulijad riides käivad. Küsimusele, kas teismelistel ei hakka tõesti nii kergesti külm kui nende vanematel, aitas vastust leida Anna Stanhewicz, Pennsylvania osariigi ülikooli inimeste termofüsioloogiale uurimisele keskenduv järeldoktor.

Stanhewicz nentis, et otsese võrdluseks tegemiseks napib teadlastel andmeid. ''Hetkel pole meil empiiriliselt kogutud tõendeid, et teismeliste keha on kehatemperatuuri muutuste suhtes tundlikum või nad tajuvad sooja ja külma teistmoodi kui keskealised. Muidugi on võimalik, et nende ainevahetuse käigus vabaneb rohkem soojust. See hoiaks neid ka teatud temperatuurivahemikus paremini soojas. Kuid võibolla ilmutavad nad kampsuni selga panemata jätmisel lihtsalt kangekaelsust. See on aga juba psühholoogide pärusmaa,'' mõtiskles termofüsioloog.

Samas on põhjust oletada, et teismelistel ja noortel ei hakka nii kergesti külm kui nende vanavanematel. ''Katsed viitavad, et külmades oludes suudavad 18—30 aasta vanused täiskasvanud säilitada oma kehatemperatuuri kergemini kui 60-aastased. Samuti on leitud, et enam kui 65-aastased täiskasvanute veresooned ei kitsene ega laiene temperatuuri muutudes nii kiiresti kui noortel täiskasvanutel,'' kinnitas Stanhewicz.

Keskealiste puhul pole refleksi nõrgenemist taas täheldatud. Küll väheneb vanusega naha- ja kehasisest temperatuuri registreerivate termoretseptorite tundlikkus. Rakud annavad ajule ebameeldival temperatuuril märku, et aeg on füsioloogiliste ja käitumuslikeks muutuste algatamiseks.

Kokkuvõtlikult märkis Stanhewicz, et vanusest tingitud muutused temperatuuri tajumises kahvatuvad äärmiselt argielu iseloomustavatel temperatuuridel tõenäoliselt loomuliku varieeruvuse kõrval. ''Kogemuste põhjal võin öelda, et igaüks tajub temperatuuri veidi erinevalt. On märksa kergem ennustada, mis temperatuuril hakkavad kellegi veresooned kitsenema, kui seda, millal neil endal külm hakkab,'' kinnitas teadlane.



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.
Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused.

NahkhiirNahkhiir
Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.
Suveks vormi? Keha koostise parandamiseks sobivad erinevad dieedid

Lai valik erinevaid dieete, madala rasvasisaldusest kuni madala süsivesikusisalduseni ja kõik vahepealne, võivad toimida kehakoostise parandamiseks sama hästi, järeldavad toitumisteadlased uues ülevaateuuringus. Teadmine võimaldab toitumise planeerimises suuremat paindlikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.