Uuring: suurte gümnaasiumide ja väikeste põhikoolide õpilased hindavad kooli kõrgemalt ({{commentsTotal}})

Keemia on üks kolmest valdkonnast, mille tundmist Euroopa koolinoorte loodusteaduste olümpiaadil vaja läheb.
Keemia on üks kolmest valdkonnast, mille tundmist Euroopa koolinoorte loodusteaduste olümpiaadil vaja läheb. Autor/allikas: Andres Tennus/Tartu ülikool

Sellel kevadel korraldati esimest korda üleriigiline küsitlus, kus uuriti, mil määral on õpilased kooliga rahul. Selgus, et kooliga on rohkem rahul väikeste põhikoolide ja suuremate gümnaasiumite õpilased. Rahulolu kooli ja õpetajatega pole otseses seoses akadeemiliste tulemustega, vaid pigem õpilaste hoolsuse ning usuga oma võimetesse ülesannetega hakkama saada.

„Õpilaste üldine hinnang oma koolile on tugevalt seotud sellega, kui toetavana kogetakse oma õpetajate käitumist,“ märkis haridus- ja teadusminister Maris Lauri. Küsitlusega koguti õpilastelt tagasisidet kooliga rahulolu, puudumiste ja koolivägivallaga kokkupuudete kohta. Rahulolu näitab, kuidas õpilased ennast koolis tunnevad. Selle põhjal saavad koolid tagasisidet, mis kajastab nende õpilaste emotsionaalset toimetulekut koolis.

Kooli suurus ei tee lapsi õnnelikuks

Küsitluses selgus, et põhikoolide puhul olid väikeste koolide õpilased keskmiselt enam rahul nii oma õpetajate kui kaaslastega. Väikeste gümnaasiumite õpilased omakorda olid oma kooliga aga vähem rahul kui suurte gümnaasiumite õpilased. „See osutab sellele, et gümnaasiumi õpilaste jaoks on olulised teised asjad, kui põhikoolide õpilastele,“ sõnas minister Maris Lauri, „suuremad gümnaasiumid pakuvad mitmekesisemaid ja paremaid võimalusi. Meil on hea mainega suuri gümnaasiume, kuhu õpilased on väga tahtnud saada ja mille üle nad uhkust tunnevad,“ ütles minister.

Koolivägivald jääb enamasti põhikooli

Haridusministeerium märkis, et küsitlustulemustes äratab tähelepanu koolivägivalla kogemise ja põhjuseta puudumiste sagedus. Pooltes gümnaasiumites ei olnud ükski õpilane kogenud küsitlusele eelnenud kahe nädala jooksul füüsilist vägivalda ja pea kolmandikus verbaalset vägivalda. Põhikoolides on selliste koolide osakaal ligikaudu poole väiksem. Paraku leidus ka koole, kus üle poole vastajatest osutas üht või teist tüüpi vägivalla ohvriks langemisele.

Kokku 16 protsenti ehk umbes iga kuues põhikooliõpilane teatas füüsilise vägivalla kogemisest. Gümnaasiumites esines vägivalla kogemist harvem – verbaalse vägivalla kogemisele osutas pea iga seitsmes vastajatest ning füüsilise vägivalla kogemisele iga 14. õpilane. „Gümnaasiumisse jõudnud noored on üldiselt oma suhetes küpsemad, samuti ei jätka mitmed vägivaldselt käitunud õpilased oma haridusteed gümnaasiumis. Koolivägivalda ei tohiks üldse olla ning selle vähendamisega tuleb tõsiselt tegeleda nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis,“ sõnas minister.

Põhjuseta puudutakse pigem gümnaasiumis

Põhjuseta puudumisi võib pidada kahjuks küllalt levinud käitumiseks. Küsitlusele eelnenud kahe nädala jooksul tunnistas koolist puudumist vähemalt korra natuke üle kolmandiku gümnasistidest. Keskmiselt moodustas igas põhikoolis tunnist puudunud õpilaste arv veerandi vastanutest. Sagedaste puudumiste osas torkab Eesti silma ka PISA uuringute tulemustes. Õppetööst puudumine nõuab koolidelt järjepidevat tähelepanu ning tegelemist põhjustega, mis võivad puudumist ajendada.

Õpilaste rahulolu pole vahetult seotud akadeemiliste tulemustega

Rahulolu kooli ja õpetajatega on seega osalt seotud õpilase suhtumiste ja käitumisviisidega, mis toetavad paremat õppimist. Siiski osutab 2015. aasta kevadel põhikooli lõpetajate hulgas läbiviidud küsitluse katsetus, et õpilaste kooliga rahulolul puudub praktiliselt seos akadeemiliste tulemustega. Tagasihoidlik seos esines õpetajatega rahulolu puhul. Samas näitas ka selle kevade põhikooli matemaatika lõpueksami taustaküsitlus, et õpilaste rahulolu õppimisega teatud aines on seostava sama aine õpitulemustega. Kuigi õpilase üldisem emotsionaalne heaolu koolis õppimise tulemustega otseselt ei seostu, saab õppimist toetada huvitava ja positiivseid elamusi pakkuv aineõppega.

Õpilaste rahulolu võib olla erinev, kuna ka nende ootused ja kogemused on erinevad. Samas õpilaste suure rahulolematuse korral tuleb koolis kindlasti selgitada olukorra põhjuseid ja leida viise heaolu toetamiseks.

Küsitlus toimus eelmise õppeaasta kevadel elektrooniliselt, hõlmates põhikoolide 8. klassi ja gümnaasiumites 11. klassi õpilasi, kokku oli vastajaid 9323. Küsitlusega koguti andmeid õpilaste rahulolu kohta oma kooliga üldiselt, õpetajatega ning suhetega koolis. Lisaks küsiti õpilastelt kahe nädala jooksul põhjuseta puudumiste ning füüsilise ja verbaalse vägivallaga kokku puutumise kohta.

Õpilaste rahulolu hindamine
Õppeasutuste tegevusnäitajate esitamiseks vajalike andmete kogumiseks korraldab SA Innove korra õppeaasta jooksul küsitluse 8. ja 11. klasside õpilaste ja õpetajate hulgas. Küsitlus toimub üldjuhul senise 3. veerandi jooksul. 
Küsitlustulemustest koostatakse mõõtmise kvaliteeti ja erinevate tulemuste seoseid käsitlev analüüsiaruanne, mis avaldatakse SA Innove kodulehel.
Iga osalev kool saab oma õpilaste rahulolu kohta tagasiside aruande. Tulemused esitatakse üldistatult, konkreetse õpilase vastuseid kool ei näe.
Kooli õpilaste rahulolu üldise taseme näitajat hakatakse edaspidi esitama Haridussilmas.

Toimetaja: Greete Palmiste



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.