Uuring: suurte gümnaasiumide ja väikeste põhikoolide õpilased hindavad kooli kõrgemalt ({{commentsTotal}})

Keemia on üks kolmest valdkonnast, mille tundmist Euroopa koolinoorte loodusteaduste olümpiaadil vaja läheb.
Keemia on üks kolmest valdkonnast, mille tundmist Euroopa koolinoorte loodusteaduste olümpiaadil vaja läheb. Autor/allikas: Andres Tennus/Tartu ülikool

Sellel kevadel korraldati esimest korda üleriigiline küsitlus, kus uuriti, mil määral on õpilased kooliga rahul. Selgus, et kooliga on rohkem rahul väikeste põhikoolide ja suuremate gümnaasiumite õpilased. Rahulolu kooli ja õpetajatega pole otseses seoses akadeemiliste tulemustega, vaid pigem õpilaste hoolsuse ning usuga oma võimetesse ülesannetega hakkama saada.

„Õpilaste üldine hinnang oma koolile on tugevalt seotud sellega, kui toetavana kogetakse oma õpetajate käitumist,“ märkis haridus- ja teadusminister Maris Lauri. Küsitlusega koguti õpilastelt tagasisidet kooliga rahulolu, puudumiste ja koolivägivallaga kokkupuudete kohta. Rahulolu näitab, kuidas õpilased ennast koolis tunnevad. Selle põhjal saavad koolid tagasisidet, mis kajastab nende õpilaste emotsionaalset toimetulekut koolis.

Kooli suurus ei tee lapsi õnnelikuks

Küsitluses selgus, et põhikoolide puhul olid väikeste koolide õpilased keskmiselt enam rahul nii oma õpetajate kui kaaslastega. Väikeste gümnaasiumite õpilased omakorda olid oma kooliga aga vähem rahul kui suurte gümnaasiumite õpilased. „See osutab sellele, et gümnaasiumi õpilaste jaoks on olulised teised asjad, kui põhikoolide õpilastele,“ sõnas minister Maris Lauri, „suuremad gümnaasiumid pakuvad mitmekesisemaid ja paremaid võimalusi. Meil on hea mainega suuri gümnaasiume, kuhu õpilased on väga tahtnud saada ja mille üle nad uhkust tunnevad,“ ütles minister.

Koolivägivald jääb enamasti põhikooli

Haridusministeerium märkis, et küsitlustulemustes äratab tähelepanu koolivägivalla kogemise ja põhjuseta puudumiste sagedus. Pooltes gümnaasiumites ei olnud ükski õpilane kogenud küsitlusele eelnenud kahe nädala jooksul füüsilist vägivalda ja pea kolmandikus verbaalset vägivalda. Põhikoolides on selliste koolide osakaal ligikaudu poole väiksem. Paraku leidus ka koole, kus üle poole vastajatest osutas üht või teist tüüpi vägivalla ohvriks langemisele.

Kokku 16 protsenti ehk umbes iga kuues põhikooliõpilane teatas füüsilise vägivalla kogemisest. Gümnaasiumites esines vägivalla kogemist harvem – verbaalse vägivalla kogemisele osutas pea iga seitsmes vastajatest ning füüsilise vägivalla kogemisele iga 14. õpilane. „Gümnaasiumisse jõudnud noored on üldiselt oma suhetes küpsemad, samuti ei jätka mitmed vägivaldselt käitunud õpilased oma haridusteed gümnaasiumis. Koolivägivalda ei tohiks üldse olla ning selle vähendamisega tuleb tõsiselt tegeleda nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis,“ sõnas minister.

Põhjuseta puudutakse pigem gümnaasiumis

Põhjuseta puudumisi võib pidada kahjuks küllalt levinud käitumiseks. Küsitlusele eelnenud kahe nädala jooksul tunnistas koolist puudumist vähemalt korra natuke üle kolmandiku gümnasistidest. Keskmiselt moodustas igas põhikoolis tunnist puudunud õpilaste arv veerandi vastanutest. Sagedaste puudumiste osas torkab Eesti silma ka PISA uuringute tulemustes. Õppetööst puudumine nõuab koolidelt järjepidevat tähelepanu ning tegelemist põhjustega, mis võivad puudumist ajendada.

Õpilaste rahulolu pole vahetult seotud akadeemiliste tulemustega

Rahulolu kooli ja õpetajatega on seega osalt seotud õpilase suhtumiste ja käitumisviisidega, mis toetavad paremat õppimist. Siiski osutab 2015. aasta kevadel põhikooli lõpetajate hulgas läbiviidud küsitluse katsetus, et õpilaste kooliga rahulolul puudub praktiliselt seos akadeemiliste tulemustega. Tagasihoidlik seos esines õpetajatega rahulolu puhul. Samas näitas ka selle kevade põhikooli matemaatika lõpueksami taustaküsitlus, et õpilaste rahulolu õppimisega teatud aines on seostava sama aine õpitulemustega. Kuigi õpilase üldisem emotsionaalne heaolu koolis õppimise tulemustega otseselt ei seostu, saab õppimist toetada huvitava ja positiivseid elamusi pakkuv aineõppega.

Õpilaste rahulolu võib olla erinev, kuna ka nende ootused ja kogemused on erinevad. Samas õpilaste suure rahulolematuse korral tuleb koolis kindlasti selgitada olukorra põhjuseid ja leida viise heaolu toetamiseks.

Küsitlus toimus eelmise õppeaasta kevadel elektrooniliselt, hõlmates põhikoolide 8. klassi ja gümnaasiumites 11. klassi õpilasi, kokku oli vastajaid 9323. Küsitlusega koguti andmeid õpilaste rahulolu kohta oma kooliga üldiselt, õpetajatega ning suhetega koolis. Lisaks küsiti õpilastelt kahe nädala jooksul põhjuseta puudumiste ning füüsilise ja verbaalse vägivallaga kokku puutumise kohta.

Õpilaste rahulolu hindamine
Õppeasutuste tegevusnäitajate esitamiseks vajalike andmete kogumiseks korraldab SA Innove korra õppeaasta jooksul küsitluse 8. ja 11. klasside õpilaste ja õpetajate hulgas. Küsitlus toimub üldjuhul senise 3. veerandi jooksul. 
Küsitlustulemustest koostatakse mõõtmise kvaliteeti ja erinevate tulemuste seoseid käsitlev analüüsiaruanne, mis avaldatakse SA Innove kodulehel.
Iga osalev kool saab oma õpilaste rahulolu kohta tagasiside aruande. Tulemused esitatakse üldistatult, konkreetse õpilase vastuseid kool ei näe.
Kooli õpilaste rahulolu üldise taseme näitajat hakatakse edaspidi esitama Haridussilmas.

Toimetaja: Greete Palmiste



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.