Metsik teadusvideo: puidu biomassist kemikaalide ja plastiku tegemine ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli orgaanilise keemia vanemteadur Lauri Vares näitamas puitu, millest on võimalik teha näiteks kemikaale või plasti.
Tartu ülikooli orgaanilise keemia vanemteadur Lauri Vares näitamas puitu, millest on võimalik teha näiteks kemikaale või plasti. Autor/allikas: ERR

RMK toetab teadustööd, mille käigus võiks leida viise, kuidas Eesti metsadest pärit puitu võiks muuta kõrgema lisandväärtusega toodeteks. Kuidas puidust näiteks kõrge temperatuuritaluvusega plasti või pakendites kasutatavat vee- ja õhukindlat kihti tehakse, selgitab Lauri Vares, Tartu ülikooli orgaanilise keemia vanemteadur.

Meie praegune majandus ja elustiil baseerub suuresti naftal ja gaasil. Paraku on miljonite aastate jooksul fossiilse tooraine kiire kulutamine viinud suurte keskkonnaprobleemideni ja selleks, et ka tulevased põlvkonnad saaksid nautida elu hea tervisega planeedil, ei saa meie praegune pillav elustiil jätkuda. Vaja on luua uus, taastuval süsinikuallikal baseeruv majandus.

Kui energiaprobleemid on ehk võimalik lahendada kasutades näiteks päikest, vesinikku või akusid, siis enamik igapäevaelus kasutatavaid materjale, ravimeid jms on süsinikupõhised ja lähiajal pole näha, et vajadus nende järele väheneks.

Puidu biomass on kõige rikkalikum fotosünteesi käigus seotud süsiniku allikas ja seetõttu potentsiaalne kiiresti taastuv lähteaine materjalide ja energia saamiseks.

Praegu kasutatakse suurem osa puidust energia saamiseks, ehitusmaterjaliks ja paberi tootmiseks ning ainult väga väike osa väärindatakse kõrgema väärtusega toodeteks.

Tartu ülikooli uurimisgrupp tegeleb puidu süsivesikutest komponentide, näiteks tselluloosi ja hemitselluloosi, konverteerimisega ühenditeks, mida keemiatööstus saaks kasutada lähteainetena erinevate kõrgtehnoloogiliste toodete, näiteks polümeeride tootmiseks.

Teatavasti on tselluloos üsna inertne ja raskesti lagundatav polümeer ja suuresti ongi tema kasutamist senini piiranud see, et pole osatud teda vastuvõetavates tingimustes ja vastuvõetava hinnaga lagundada ning muundada.

Õnneks on teadus selles osas teinud viimastel aastatel suuri edusamme ja näiteks meie oleme hiljuti muundanud normaaloludes väga inertse saepuru lahusti ja katalüsaatori juuresolekul 65°C juures hea saagise ja selektiivsusega kloro- ja bromometüülfurfuraali nimelisteks ühenditeks.

Tegemist on kõrge reaktiivsusega ühenditega, milliseid saab omakorda hõlpsalt edasi muundada keemiatööstusele huvipakkuvateks ühenditeks või biokütuseks.

Hetkel on teadlaste fookuses puidu biomassist saadava isosorbiidi konverteerimine uudseteks monomeerideks, mis peale polümeriseerimist näiteks polüestriteks ja polüakrülaatideks avaksid tee uudsetele kõrgtehnoloogilistele “rohelistele” bioplastidele ja asendaksid praegu fossiilsest toorainest saadavaid materjale.

Konkreetsete toodetena teadlased praegu näiteks kõrge temperatuuritaluvusega plasti ning pakendites kasutatava vee- ja õhukindla kihti. Esimesi rakendusi on plaanis koostöös ettevõtetega testida juba enne 2016. aasta lõppu.

Töö tulemusena valmivad puidust kui odavast lähteainest väga kõrge turuväärtusega uudsed tooted, mis annavad puidule täiesti uue kasutusala, vähendavad meie sõltuvust fossiilsest toorainest ning loodetavasti kindlustavad tulevikuks parema keskkonnaseisundi.

Uurimisprojekti „Lehtpuidu konverteerimine kõrge väärtusega kemikaalideks“ rahastab RMK 190 473 euroga. Teadusprojekti juhib Lauri Vares ning projekti põhitäitjad Aleksei Bredihhin, Piret Villo, Ilme Liblikas, Urmas Johanson, Lauri Toom, Peter Somfai, Nicholas Gathergood ja Omar Parve. Kolmeaastane projekt lõppeb 2018. aastal.

Toimetaja: Marju Himma



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Püüa vaadata oma riiete kapi sisule nagu sõpruskonnale.

Facebookil ja riidekapil pole palju vahet

Inimeste kalduvus koguda Facebooki sõpru nagu riideid riidekappi, võib kohati kurjalt kätte maksta ja mõjutada isegi kohtuprotsessi tulemusi, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: