Lugeja küsib: kui suur valim Eestist on esinduslik? ({{commentsTotal}})

Erakondade reitingud jaanuaris 2016. Aga kust me teame, et selle valimi arvamust võib laiendada kogu ühiskonnale?
Erakondade reitingud jaanuaris 2016. Aga kust me teame, et selle valimi arvamust võib laiendada kogu ühiskonnale? Autor/allikas: ERR

ERR Novaatori poole pöördus lugeja küsimusega, kui paljusid inimesi peaks küsitlema, et selle põhjal võiks teha üldistusi kogu Eesti ühiskonnale.

Sageli küsitletakse näiteks erakondade reitingute tarvis 1000 või 1500 inimest. See on Eesti rahvastikust 0,1 protsenti – kas selle põhjal võib öelda, et see esindab kõiki Eesti elanikke? Esitasime küsimuse Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadurile Mihkel Solvakule.

„Valimi suurus ise pole tingimata esinduslikkuse näitaja,“ selgitab Solvak. Oluline on valimi koostamise meetod. Võtame näiteks juhuvalimi. Kõvasti lihtsustades võib öelda, et selle puhul peaks igal inimesel olema ühesugune võimalus valimisse langeda.

Kui nüüd tõesti nii on ja tegelikus populatsioonis on näiteks palju keskharidusega inimesi, siis satub valimisse vastavalt ka rohkem keskharidusega inimesi, sest kuigi kõikidel indiviididel on ühesugune tõenäosus valimisse langeda, on ühtesid lihtsalt arvuliselt rohkem.

„Näiteks netiküsitluste puhul ma valin ise ennast seda täitma ja seetõttu on seal ka esinduslikkust keerulisem saavutada.“

Valimit suuremaks ajades saame juurde lihtsalt täpsust, sest mida suurem on valim, seda rohkem populatsioonist on valimisse kaasatud ja tulemuseks on väiksem eksimisvõimalus kui me väidame midagi Eesti ühiskonna kohta oma valimi peal tehtud analüüsi alusel. 

Esinduslikkusest rääkides tuleks ära tuua, mille suhtes nad on esinduslikud. Näiteks vanuse, soo, piirkonna ja rahvuse suhtes esinduslik valim ei pruugi olla esinduslik hariduse suhtes jne. 

Kõigest hoolimata ei ole need valimid alati täpselt esinduslikud, tihtilugu tuleb arvutada kaalud mingi populatsioonitaseme info alusel.

Me teame näiteks rahvastikuregistri ja rahvaloenduse abil kogupopulatsioonis vanuselist jaotust. Meie valim ei pruugi alati seda täpselt esindada, seepärast arvutame juurde kaalud, mille abil kaalume oma valimi vanuse järgi samasuguseks nagu on kogupopulatsioon.

Nii et suurus ei ole ainuke määraja, vaid seda tuleb vaadata koos valimi koostamise meetodiga. Kui on korrektne koostamise meetod, siis mida suurem valim, seda suurem tõenäosus, et meie väited ka tegelikult populatsiooni kohta kehtivad.

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: