Lugeja küsib: kui suur valim Eestist on esinduslik? ({{commentsTotal}})

Erakondade reitingud jaanuaris 2016. Aga kust me teame, et selle valimi arvamust võib laiendada kogu ühiskonnale?
Erakondade reitingud jaanuaris 2016. Aga kust me teame, et selle valimi arvamust võib laiendada kogu ühiskonnale? Autor/allikas: ERR

ERR Novaatori poole pöördus lugeja küsimusega, kui paljusid inimesi peaks küsitlema, et selle põhjal võiks teha üldistusi kogu Eesti ühiskonnale.

Sageli küsitletakse näiteks erakondade reitingute tarvis 1000 või 1500 inimest. See on Eesti rahvastikust 0,1 protsenti – kas selle põhjal võib öelda, et see esindab kõiki Eesti elanikke? Esitasime küsimuse Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadurile Mihkel Solvakule.

„Valimi suurus ise pole tingimata esinduslikkuse näitaja,“ selgitab Solvak. Oluline on valimi koostamise meetod. Võtame näiteks juhuvalimi. Kõvasti lihtsustades võib öelda, et selle puhul peaks igal inimesel olema ühesugune võimalus valimisse langeda.

Kui nüüd tõesti nii on ja tegelikus populatsioonis on näiteks palju keskharidusega inimesi, siis satub valimisse vastavalt ka rohkem keskharidusega inimesi, sest kuigi kõikidel indiviididel on ühesugune tõenäosus valimisse langeda, on ühtesid lihtsalt arvuliselt rohkem.

„Näiteks netiküsitluste puhul ma valin ise ennast seda täitma ja seetõttu on seal ka esinduslikkust keerulisem saavutada.“

Valimit suuremaks ajades saame juurde lihtsalt täpsust, sest mida suurem on valim, seda rohkem populatsioonist on valimisse kaasatud ja tulemuseks on väiksem eksimisvõimalus kui me väidame midagi Eesti ühiskonna kohta oma valimi peal tehtud analüüsi alusel. 

Esinduslikkusest rääkides tuleks ära tuua, mille suhtes nad on esinduslikud. Näiteks vanuse, soo, piirkonna ja rahvuse suhtes esinduslik valim ei pruugi olla esinduslik hariduse suhtes jne. 

Kõigest hoolimata ei ole need valimid alati täpselt esinduslikud, tihtilugu tuleb arvutada kaalud mingi populatsioonitaseme info alusel.

Me teame näiteks rahvastikuregistri ja rahvaloenduse abil kogupopulatsioonis vanuselist jaotust. Meie valim ei pruugi alati seda täpselt esindada, seepärast arvutame juurde kaalud, mille abil kaalume oma valimi vanuse järgi samasuguseks nagu on kogupopulatsioon.

Nii et suurus ei ole ainuke määraja, vaid seda tuleb vaadata koos valimi koostamise meetodiga. Kui on korrektne koostamise meetod, siis mida suurem valim, seda suurem tõenäosus, et meie väited ka tegelikult populatsiooni kohta kehtivad.

Toimetaja: Marju Himma



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.