Lugeja küsib: kui suur valim Eestist on esinduslik? ({{commentsTotal}})

Erakondade reitingud jaanuaris 2016. Aga kust me teame, et selle valimi arvamust võib laiendada kogu ühiskonnale?
Erakondade reitingud jaanuaris 2016. Aga kust me teame, et selle valimi arvamust võib laiendada kogu ühiskonnale? Autor/allikas: ERR

ERR Novaatori poole pöördus lugeja küsimusega, kui paljusid inimesi peaks küsitlema, et selle põhjal võiks teha üldistusi kogu Eesti ühiskonnale.

Sageli küsitletakse näiteks erakondade reitingute tarvis 1000 või 1500 inimest. See on Eesti rahvastikust 0,1 protsenti – kas selle põhjal võib öelda, et see esindab kõiki Eesti elanikke? Esitasime küsimuse Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadurile Mihkel Solvakule.

„Valimi suurus ise pole tingimata esinduslikkuse näitaja,“ selgitab Solvak. Oluline on valimi koostamise meetod. Võtame näiteks juhuvalimi. Kõvasti lihtsustades võib öelda, et selle puhul peaks igal inimesel olema ühesugune võimalus valimisse langeda.

Kui nüüd tõesti nii on ja tegelikus populatsioonis on näiteks palju keskharidusega inimesi, siis satub valimisse vastavalt ka rohkem keskharidusega inimesi, sest kuigi kõikidel indiviididel on ühesugune tõenäosus valimisse langeda, on ühtesid lihtsalt arvuliselt rohkem.

„Näiteks netiküsitluste puhul ma valin ise ennast seda täitma ja seetõttu on seal ka esinduslikkust keerulisem saavutada.“

Valimit suuremaks ajades saame juurde lihtsalt täpsust, sest mida suurem on valim, seda rohkem populatsioonist on valimisse kaasatud ja tulemuseks on väiksem eksimisvõimalus kui me väidame midagi Eesti ühiskonna kohta oma valimi peal tehtud analüüsi alusel. 

Esinduslikkusest rääkides tuleks ära tuua, mille suhtes nad on esinduslikud. Näiteks vanuse, soo, piirkonna ja rahvuse suhtes esinduslik valim ei pruugi olla esinduslik hariduse suhtes jne. 

Kõigest hoolimata ei ole need valimid alati täpselt esinduslikud, tihtilugu tuleb arvutada kaalud mingi populatsioonitaseme info alusel.

Me teame näiteks rahvastikuregistri ja rahvaloenduse abil kogupopulatsioonis vanuselist jaotust. Meie valim ei pruugi alati seda täpselt esindada, seepärast arvutame juurde kaalud, mille abil kaalume oma valimi vanuse järgi samasuguseks nagu on kogupopulatsioon.

Nii et suurus ei ole ainuke määraja, vaid seda tuleb vaadata koos valimi koostamise meetodiga. Kui on korrektne koostamise meetod, siis mida suurem valim, seda suurem tõenäosus, et meie väited ka tegelikult populatsiooni kohta kehtivad.

Toimetaja: Marju Himma



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.
Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused.

NahkhiirNahkhiir
Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.
Suveks vormi? Keha koostise parandamiseks sobivad erinevad dieedid

Lai valik erinevaid dieete, madala rasvasisaldusest kuni madala süsivesikusisalduseni ja kõik vahepealne, võivad toimida kehakoostise parandamiseks sama hästi, järeldavad toitumisteadlased uues ülevaateuuringus. Teadmine võimaldab toitumise planeerimises suuremat paindlikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.