Seismoloog: Kesk-Itaalia maavärinate laine algas juba 2009. aastal ({{commentsTotal}})

Seismoloog Heidi Soosalu sõnul on Kesk-Itaaliat räsinud maavärinad osa suuremast seismilisest protsessist, mis sai alguse juba 2009. aastal ning mille lõppu on hetkel väga raske prognoosida.

Heidi Soosalu tõdes saates "Terevisioon", et alates augustist Itaalias alanud maavärinate laine algas juba eelmise kümnendi lõpus. "Teadlaste hinnangul võib olla Itaalias käimas doominoefekt, mille algus võib ulatuda aastasse 2009, mil oli eelmine suur maavärin Kesk-Itaalias," selgitas Soosalu.

Seismoloogi hinnangul võib eeldada, et Kesk-Itaalia Apeniinide mäestikusse on viimase saja-aasta jooksul kuhjunud seismilised pinged, mis vabanevad mõlemal pool murrangujoont. "2009. aasta maavärina epitsenter asus, selle aasta augustis toimunud maavärina epitsentrist vaid 30 kilomeetri kaugusel. Uus oktoobris toimunud maavärin jäi jällegi 20 kuni 30 kilomeetrit põhja poole," märkis Soosalu.

Seismoloog lisas, et maavärinate prognoosimine on raske, kuid Soosalu arvates tuleks järgmist suurt üle kuue magnituudilist maavärinat oodata pigem Kesk-Itaalia põhjaosas.

"Uute tõugete prognoosimine on oluline just inimeste eelhoiatamise tõttu /.../ Kuigi Kesk-Itaalias pole maailma mastaabis väga suuri maavärinaid, on piirkonnas palju ajaloolisi hooneid, mis ei pea tõugetele vastu ning pigem muudavad olukorra ohtlikumaks," selgitas Soosalu.

Tema sõnul tuleb Kesk-Itaalias arvestada järeltõugetega ning kriisiolukord pole seal piirkonnas kindlasti läbi. Lisaks tuletas Soosalu meelde, et maavärinad võivad aktiviseerida ka Lõuna-Itaalia vulkaane. "Seda on varemgi täheldatud, et suurem maavärin võib käivitada aktiivse vulkaani," nentis Heidi Soosalu.

Toimetaja: Allan Rajavee



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: