Seismoloog: Kesk-Itaalia maavärinate laine algas juba 2009. aastal ({{commentsTotal}})

Seismoloog Heidi Soosalu sõnul on Kesk-Itaaliat räsinud maavärinad osa suuremast seismilisest protsessist, mis sai alguse juba 2009. aastal ning mille lõppu on hetkel väga raske prognoosida.

Heidi Soosalu tõdes saates "Terevisioon", et alates augustist Itaalias alanud maavärinate laine algas juba eelmise kümnendi lõpus. "Teadlaste hinnangul võib olla Itaalias käimas doominoefekt, mille algus võib ulatuda aastasse 2009, mil oli eelmine suur maavärin Kesk-Itaalias," selgitas Soosalu.

Seismoloogi hinnangul võib eeldada, et Kesk-Itaalia Apeniinide mäestikusse on viimase saja-aasta jooksul kuhjunud seismilised pinged, mis vabanevad mõlemal pool murrangujoont. "2009. aasta maavärina epitsenter asus, selle aasta augustis toimunud maavärina epitsentrist vaid 30 kilomeetri kaugusel. Uus oktoobris toimunud maavärin jäi jällegi 20 kuni 30 kilomeetrit põhja poole," märkis Soosalu.

Seismoloog lisas, et maavärinate prognoosimine on raske, kuid Soosalu arvates tuleks järgmist suurt üle kuue magnituudilist maavärinat oodata pigem Kesk-Itaalia põhjaosas.

"Uute tõugete prognoosimine on oluline just inimeste eelhoiatamise tõttu /.../ Kuigi Kesk-Itaalias pole maailma mastaabis väga suuri maavärinaid, on piirkonnas palju ajaloolisi hooneid, mis ei pea tõugetele vastu ning pigem muudavad olukorra ohtlikumaks," selgitas Soosalu.

Tema sõnul tuleb Kesk-Itaalias arvestada järeltõugetega ning kriisiolukord pole seal piirkonnas kindlasti läbi. Lisaks tuletas Soosalu meelde, et maavärinad võivad aktiviseerida ka Lõuna-Itaalia vulkaane. "Seda on varemgi täheldatud, et suurem maavärin võib käivitada aktiivse vulkaani," nentis Heidi Soosalu.

Toimetaja: Allan Rajavee



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.