Ühe minuti loeng: kuidas mõjutavad USA valimised Eestit? ({{commentsTotal}})

USA presidendivalimisi jälgitakse suure huviga üle maailma. USA-l on ülisuur mõju tervele maailmale nii majanduslikult, julgeoleku mõttes kui ka kultuuriliselt, kinnitab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete dotsent Matthew Crandall.

Presidendi ametikoht USA-s kõige võimsam amet. Kuna USAs kehtib presidentaalne süsteem, kaasneb presidendi ametiga palju võimu. Vaatame, mis USA presidendi võimuses üldse on.

President juhib välissuhteid, nimetab ametisse ministrid ja suursaadikud. Arutab ja allkirjastab lepinguid koos välisriikidega. Näiteks avas Obama suhted Kuubaga ja nimetas ametisse suursaadiku. Praegu peab läbirääkimisi suurte kaubanduslepingutega nagu TPP (Vaikse ookeani partnerluslepe) ja TTIP (Atlandi-ülene kaubandus ja investeerimispartnerluslepe). Samuti on USA presidendil mitteformaalne võim ning ta võib kõnetada tervet maailma.

Eestit mõjutab USA president mitmel viisil. Kui vaatame Barack Obama 2014. aasta visiiti Eestisse, mäletame tema kõne mõju, kui ta ütles, et Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitse on just niisama oluline kui Berliini, Pariisi ja Londoni kaitsmine. Lisaks on Obama teinud ettepaneku neljakordistada kaitsekulutusi siin piirkonnas.

Selle valimise võitja mõju on kindlasti tunda ka Eestis. Kui Clinton peaks võitma ja ilmselt ta võidab, jääb USA üldine kurss samaks. NATO tugevdamine ja Balti riikide kaitsmine jääks USA prioriteediks. See aga ei ole veel nii selge, kas TTIP kaubanduslepinguga sõlmitakse kokkuleppe või mitte. Kuigi Hillary Clinton on varem olnud sellistele kaubanduslepetele pigem avatud, on ta kampaania ajal võtnud vastase seisukoha.

Donald Trumpi võit tooks Eestile suuremad küsimärgid. Tema on öelnud kampaania ajal igasuguseid asju ja raske on teada, mida ta reaalselt ametis tegema hakkaks. Siin peame meelde tuletama presidendi ameti piirangud. Ega USA ei ole nagu Venemaa, kus president käsutab ja kõik saab korda.

Kongressil ehk USA parlamendil on suur võimalus sätestada piirangud. Samuti loeb USAs avalik ja välisriikide arvamus, eelarve piirangud jne. Seega, kui Trump võidaks, ei pea eestlased väga kartma, et midagi drastiliselt juhtuma hakkaks. Siiski on Trump ilmselgelt näidanud, et tema huvi siin piirkonnas ja NATOs on väiksem kui ühegi teisel kandidaadil lähiajaloos. Lisaks on Trump näidanud, et tema kõnepruuk võib olla skandaal iseeneses.

Uus USA president toob USA-Eesti suhetesse kindlasti uusi arenguid. Millised, sõltub mitmetest teguritest ja seda näeme varsti peale valimisi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.