Ühe minuti loeng: kuidas mõjutavad USA valimised Eestit? ({{commentsTotal}})

USA presidendivalimisi jälgitakse suure huviga üle maailma. USA-l on ülisuur mõju tervele maailmale nii majanduslikult, julgeoleku mõttes kui ka kultuuriliselt, kinnitab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete dotsent Matthew Crandall.

Presidendi ametikoht USA-s kõige võimsam amet. Kuna USAs kehtib presidentaalne süsteem, kaasneb presidendi ametiga palju võimu. Vaatame, mis USA presidendi võimuses üldse on.

President juhib välissuhteid, nimetab ametisse ministrid ja suursaadikud. Arutab ja allkirjastab lepinguid koos välisriikidega. Näiteks avas Obama suhted Kuubaga ja nimetas ametisse suursaadiku. Praegu peab läbirääkimisi suurte kaubanduslepingutega nagu TPP (Vaikse ookeani partnerluslepe) ja TTIP (Atlandi-ülene kaubandus ja investeerimispartnerluslepe). Samuti on USA presidendil mitteformaalne võim ning ta võib kõnetada tervet maailma.

Eestit mõjutab USA president mitmel viisil. Kui vaatame Barack Obama 2014. aasta visiiti Eestisse, mäletame tema kõne mõju, kui ta ütles, et Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitse on just niisama oluline kui Berliini, Pariisi ja Londoni kaitsmine. Lisaks on Obama teinud ettepaneku neljakordistada kaitsekulutusi siin piirkonnas.

Selle valimise võitja mõju on kindlasti tunda ka Eestis. Kui Clinton peaks võitma ja ilmselt ta võidab, jääb USA üldine kurss samaks. NATO tugevdamine ja Balti riikide kaitsmine jääks USA prioriteediks. See aga ei ole veel nii selge, kas TTIP kaubanduslepinguga sõlmitakse kokkuleppe või mitte. Kuigi Hillary Clinton on varem olnud sellistele kaubanduslepetele pigem avatud, on ta kampaania ajal võtnud vastase seisukoha.

Donald Trumpi võit tooks Eestile suuremad küsimärgid. Tema on öelnud kampaania ajal igasuguseid asju ja raske on teada, mida ta reaalselt ametis tegema hakkaks. Siin peame meelde tuletama presidendi ameti piirangud. Ega USA ei ole nagu Venemaa, kus president käsutab ja kõik saab korda.

Kongressil ehk USA parlamendil on suur võimalus sätestada piirangud. Samuti loeb USAs avalik ja välisriikide arvamus, eelarve piirangud jne. Seega, kui Trump võidaks, ei pea eestlased väga kartma, et midagi drastiliselt juhtuma hakkaks. Siiski on Trump ilmselgelt näidanud, et tema huvi siin piirkonnas ja NATOs on väiksem kui ühegi teisel kandidaadil lähiajaloos. Lisaks on Trump näidanud, et tema kõnepruuk võib olla skandaal iseeneses.

Uus USA president toob USA-Eesti suhetesse kindlasti uusi arenguid. Millised, sõltub mitmetest teguritest ja seda näeme varsti peale valimisi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.