Antropoloogid aitavad isesõitvaid autosid liikluses käituma õpetada ({{commentsTotal}})

Isejuhtivad autod peaksid osaliselt jõudma linnaliiklusesse järgmise viie aasta jooksul ja selleks, et autod oskaksid võimalikult turvaliselt ja sujuvalt liigelda, ei tee tööd üksnes tarkvaraarendajad, vaid ka antropoloogid, kes jälgivad, kuidas autojuhid ja jalakäijad praeguses liikluses omavahel suhtlevad.

“Aktuaalse kaameraga” juttu teinud Melissa Cefkin töötab Nissani uurimiskeskuses disainiantropoloogina. Lühidalt öeldes on teema meeskonna ülesanne vaadelda jalakäijate ja autode käitumist liikluses ning anda nende liiklusmustrite põhjal soovitusi tarkvaraarendajatele, kes töötavad isesõitvate autode tehnoloogia kallal.

Näiteks on antropoloogid andnud arendajatele soovitusi tegevuse kohta, mida nad nimetavad sappahaakimiseks.

“Ütleme, et mõned jalakäijad on teed ületanud, kui neil on olnud õigus teed ületada, kuid märguanne on muutunud. Aga samal ajal, kui nemad teed ületavad,
tuleb keegi selja tagant ja kasutab ära nende loodud eesõigust. Jalakäijad teevad seda, autod teevad seda tihti, et üks läheb ja teine tuleb kiirelt tagant,” kirjeldas Melissa Cefkin.

Autodele õpetatakse esiteks selliseid olukordi ära tundma. Teiseks kaaluvad arendajad, kas isesõitvad autod peaksid suutma keerulistes olukordades samamoodi vooluga kaasa minna.

Liiklus koosneb suuresti spontaansetest otsustest ning jalakäijate ja autojuhtide omavahelisest suhtlusest näiteks käeviibete abil, mida pole autodele kerge õpetada.

“Kui autod on juhita ja süsteem ei suuda neid käeliigutusi tuvastada, siis aja jooksul mõistavad inimesed, et on kasutu üritada autole mõista anda, mida nad teevad.”

Nii muutuks see sellisel juhul aja jooksul. “Aga teisest küljest muutuvad tajumissüsteemid järjest paremaks: andurid ja kaamerad muutuvad aina paremaks ja on võimalus, et käeliigutuste tuvastamine muutub paremaks.”

Nissan on öelnud, et laseb esimesed isejuhtivad autod linnaliiklusesse aastaks 2020. Isejuhtivad autod hakkavad muutma keskkonda meie ümber, niisiis tekib rohkem märguandesüsteeme.

Melissa Cefkin esines Tartus toimuval konverentsil "Why the world needs anthropologists: Humanise IT".

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803
Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana

Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.

Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.
Graafik: kõik Kepleri leitud eluks sobilikud eksoplaneedid

USA kosmoseagentuur NASA teatas hiljuti 1284 uue, sh kümnekonna eluks potentsiaalselt eluks sobiva eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest. Kokku on Kepleri kosmoseteleskoobiga seeläbi avastanud 77 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat väikeplaneeti, millel voolab sobivate asjaolude kokkulangemisel vedelas olekus vesi.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.