Antropoloogid aitavad isesõitvaid autosid liikluses käituma õpetada ({{commentsTotal}})

Isejuhtivad autod peaksid osaliselt jõudma linnaliiklusesse järgmise viie aasta jooksul ja selleks, et autod oskaksid võimalikult turvaliselt ja sujuvalt liigelda, ei tee tööd üksnes tarkvaraarendajad, vaid ka antropoloogid, kes jälgivad, kuidas autojuhid ja jalakäijad praeguses liikluses omavahel suhtlevad.

“Aktuaalse kaameraga” juttu teinud Melissa Cefkin töötab Nissani uurimiskeskuses disainiantropoloogina. Lühidalt öeldes on teema meeskonna ülesanne vaadelda jalakäijate ja autode käitumist liikluses ning anda nende liiklusmustrite põhjal soovitusi tarkvaraarendajatele, kes töötavad isesõitvate autode tehnoloogia kallal.

Näiteks on antropoloogid andnud arendajatele soovitusi tegevuse kohta, mida nad nimetavad sappahaakimiseks.

“Ütleme, et mõned jalakäijad on teed ületanud, kui neil on olnud õigus teed ületada, kuid märguanne on muutunud. Aga samal ajal, kui nemad teed ületavad,
tuleb keegi selja tagant ja kasutab ära nende loodud eesõigust. Jalakäijad teevad seda, autod teevad seda tihti, et üks läheb ja teine tuleb kiirelt tagant,” kirjeldas Melissa Cefkin.

Autodele õpetatakse esiteks selliseid olukordi ära tundma. Teiseks kaaluvad arendajad, kas isesõitvad autod peaksid suutma keerulistes olukordades samamoodi vooluga kaasa minna.

Liiklus koosneb suuresti spontaansetest otsustest ning jalakäijate ja autojuhtide omavahelisest suhtlusest näiteks käeviibete abil, mida pole autodele kerge õpetada.

“Kui autod on juhita ja süsteem ei suuda neid käeliigutusi tuvastada, siis aja jooksul mõistavad inimesed, et on kasutu üritada autole mõista anda, mida nad teevad.”

Nii muutuks see sellisel juhul aja jooksul. “Aga teisest küljest muutuvad tajumissüsteemid järjest paremaks: andurid ja kaamerad muutuvad aina paremaks ja on võimalus, et käeliigutuste tuvastamine muutub paremaks.”

Nissan on öelnud, et laseb esimesed isejuhtivad autod linnaliiklusesse aastaks 2020. Isejuhtivad autod hakkavad muutma keskkonda meie ümber, niisiis tekib rohkem märguandesüsteeme.

Melissa Cefkin esines Tartus toimuval konverentsil "Why the world needs anthropologists: Humanise IT".

Toimetaja: Marju Himma



Kuula, mis häält teevad lohukivid

Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.