Teadlaste koorekiht - nendest võivad saada uued akadeemikud ({{commentsTotal}})

Akadeemikute kandidaadid. Autor: ERR

7. detsembril asuvad Eesti Teaduste Akadeemia liikmed vaagima, kes võiks asuda akadeemia poolt väljakuulutatud viiele akadeemiku kohale. Ülikoolid, akadeemikud, erialaliidud on kandidaatideks üles seadnud 34 inimest. ERR Novaator tutvustab järgneva kuu jooksul kõiki kandidaate ja teeb ülevaate akadeemia varasematest valimistest.

Sel aastal valitakse uued liikmed viies valdkonnas. Need on füüsika, tehnikateadused, loodusteadused ja meditsiin, sotsiaalteadused ning kunst. Viimases esindavad kandidaadid etendus-, maali- ja filmikunsti. Justnagu presidendivalimistel, ei saa ükski kandidaat end ise üles seada. Neid võivad esitada ülikoolid, erialaliidud ja akadeemia liikmed.

Kõige tugevam on konkurents loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas, kuhu on esitatud 14 kandidaati. Seevastu füüsika alal toimub valik vaid kahe teadlase vahel. Novaatori akadeemikute valimise erilehel on üles rivistatud kõik kandidaadid, nende juures on ka põgus ülevaade tegevusest ja viited varasematele arvamuslugudele ja saavutustele, mida ERR Novaator on varem kajastanud.

Teaduste akadeemiasse kuulumine on tunnustus Eesti teadlastele väljapaistava teadustöö eest. See ei tähenda vaid uuringute läbiviimist ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamist. Oluline on ka patentide, avaldatud artiklite ja neile viitamiste arv.

Kõigi akadeemikukandidaatidega saab tutvuda lehel akadeemikud.err.ee

Hinnates selleaastaseid kandidaate peetakse väga oluliseks koostööpartnerite otsimist ettevõtete hulgast oma uuringutulemustele reaalse väljundi leidmiseks. Kasuks tuleb õppimine ja enesetäiendamine välisülikoolides, töötamine välislaborites ja osalemine rahvusvahelistes projektides. Oma teadussaavutuste populaarteaduslik käsitlus ning kaasalöömine ühiskonna- ja ülikoolielus on kõrges hinnas.

Akadeemia liikmeks saamine on ka suur vastutus, sest akadeemikud kaasatakse sageli ekspertidena seadusloome juurde ja nad seisavad hea selle eest, et uued teadussaavutused laiema avalikkuseni jõuaksid.

Eesti Teaduste Akadeemia asutati 1938. aastal. Eesti teadust arendades ja esindades korraldab akadeemia teadusuuringuid, esindab Eestit rahvusvahelistes organisatsioonides, kirjastab teaduslikke ja populaarteaduslikke väljaandeid.

Akadeemia peab oluliseks, et teadustulemused rakenduse saaks, ka riigijuhtimises ja ühiskondlike hoiakute suunamises. Ühtlasi hoiab akadeemia silma peal teadustegevust puudutavate seaduste loomisel ja ütleb vajadusel oma sõna sekka.

Akadeemia seisab teadlaste loomingulise vabaduse ja õiguste eest.



Kuula, mis häält teevad lohukivid

Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

 

Lisatud helilõigud.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.