Teadlaste koorekiht - nendest võivad saada uued akadeemikud ({{commentsTotal}})

Akadeemikute kandidaadid.
Akadeemikute kandidaadid. Autor/allikas: ERR

7. detsembril asuvad Eesti Teaduste Akadeemia liikmed vaagima, kes võiks asuda akadeemia poolt väljakuulutatud viiele akadeemiku kohale. Ülikoolid, akadeemikud, erialaliidud on kandidaatideks üles seadnud 34 inimest. ERR Novaator tutvustab järgneva kuu jooksul kõiki kandidaate ja teeb ülevaate akadeemia varasematest valimistest.

Sel aastal valitakse uued liikmed viies valdkonnas. Need on füüsika, tehnikateadused, loodusteadused ja meditsiin, sotsiaalteadused ning kunst. Viimases esindavad kandidaadid etendus-, maali- ja filmikunsti. Justnagu presidendivalimistel, ei saa ükski kandidaat end ise üles seada. Neid võivad esitada ülikoolid, erialaliidud ja akadeemia liikmed.

Kõige tugevam on konkurents loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas, kuhu on esitatud 14 kandidaati. Seevastu füüsika alal toimub valik vaid kahe teadlase vahel. Novaatori akadeemikute valimise erilehel on üles rivistatud kõik kandidaadid, nende juures on ka põgus ülevaade tegevusest ja viited varasematele arvamuslugudele ja saavutustele, mida ERR Novaator on varem kajastanud.

Teaduste akadeemiasse kuulumine on tunnustus Eesti teadlastele väljapaistava teadustöö eest. See ei tähenda vaid uuringute läbiviimist ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamist. Oluline on ka patentide, avaldatud artiklite ja neile viitamiste arv.

Kõigi akadeemikukandidaatidega saab tutvuda lehel akadeemikud.err.ee

Hinnates selleaastaseid kandidaate peetakse väga oluliseks koostööpartnerite otsimist ettevõtete hulgast oma uuringutulemustele reaalse väljundi leidmiseks. Kasuks tuleb õppimine ja enesetäiendamine välisülikoolides, töötamine välislaborites ja osalemine rahvusvahelistes projektides. Oma teadussaavutuste populaarteaduslik käsitlus ning kaasalöömine ühiskonna- ja ülikoolielus on kõrges hinnas.

Akadeemia liikmeks saamine on ka suur vastutus, sest akadeemikud kaasatakse sageli ekspertidena seadusloome juurde ja nad seisavad hea selle eest, et uued teadussaavutused laiema avalikkuseni jõuaksid.

Eesti Teaduste Akadeemia asutati 1938. aastal. Eesti teadust arendades ja esindades korraldab akadeemia teadusuuringuid, esindab Eestit rahvusvahelistes organisatsioonides, kirjastab teaduslikke ja populaarteaduslikke väljaandeid.

Akadeemia peab oluliseks, et teadustulemused rakenduse saaks, ka riigijuhtimises ja ühiskondlike hoiakute suunamises. Ühtlasi hoiab akadeemia silma peal teadustegevust puudutavate seaduste loomisel ja ütleb vajadusel oma sõna sekka.

Akadeemia seisab teadlaste loomingulise vabaduse ja õiguste eest.



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.