Teadlaste koorekiht - nendest võivad saada uued akadeemikud ({{commentsTotal}})

Akadeemikute kandidaadid.
Akadeemikute kandidaadid. Autor/allikas: ERR

7. detsembril asuvad Eesti Teaduste Akadeemia liikmed vaagima, kes võiks asuda akadeemia poolt väljakuulutatud viiele akadeemiku kohale. Ülikoolid, akadeemikud, erialaliidud on kandidaatideks üles seadnud 34 inimest. ERR Novaator tutvustab järgneva kuu jooksul kõiki kandidaate ja teeb ülevaate akadeemia varasematest valimistest.

Sel aastal valitakse uued liikmed viies valdkonnas. Need on füüsika, tehnikateadused, loodusteadused ja meditsiin, sotsiaalteadused ning kunst. Viimases esindavad kandidaadid etendus-, maali- ja filmikunsti. Justnagu presidendivalimistel, ei saa ükski kandidaat end ise üles seada. Neid võivad esitada ülikoolid, erialaliidud ja akadeemia liikmed.

Kõige tugevam on konkurents loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas, kuhu on esitatud 14 kandidaati. Seevastu füüsika alal toimub valik vaid kahe teadlase vahel. Novaatori akadeemikute valimise erilehel on üles rivistatud kõik kandidaadid, nende juures on ka põgus ülevaade tegevusest ja viited varasematele arvamuslugudele ja saavutustele, mida ERR Novaator on varem kajastanud.

Teaduste akadeemiasse kuulumine on tunnustus Eesti teadlastele väljapaistava teadustöö eest. See ei tähenda vaid uuringute läbiviimist ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamist. Oluline on ka patentide, avaldatud artiklite ja neile viitamiste arv.

Kõigi akadeemikukandidaatidega saab tutvuda lehel akadeemikud.err.ee

Hinnates selleaastaseid kandidaate peetakse väga oluliseks koostööpartnerite otsimist ettevõtete hulgast oma uuringutulemustele reaalse väljundi leidmiseks. Kasuks tuleb õppimine ja enesetäiendamine välisülikoolides, töötamine välislaborites ja osalemine rahvusvahelistes projektides. Oma teadussaavutuste populaarteaduslik käsitlus ning kaasalöömine ühiskonna- ja ülikoolielus on kõrges hinnas.

Akadeemia liikmeks saamine on ka suur vastutus, sest akadeemikud kaasatakse sageli ekspertidena seadusloome juurde ja nad seisavad hea selle eest, et uued teadussaavutused laiema avalikkuseni jõuaksid.

Eesti Teaduste Akadeemia asutati 1938. aastal. Eesti teadust arendades ja esindades korraldab akadeemia teadusuuringuid, esindab Eestit rahvusvahelistes organisatsioonides, kirjastab teaduslikke ja populaarteaduslikke väljaandeid.

Akadeemia peab oluliseks, et teadustulemused rakenduse saaks, ka riigijuhtimises ja ühiskondlike hoiakute suunamises. Ühtlasi hoiab akadeemia silma peal teadustegevust puudutavate seaduste loomisel ja ütleb vajadusel oma sõna sekka.

Akadeemia seisab teadlaste loomingulise vabaduse ja õiguste eest.



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.