Teadlaste koorekiht - nendest võivad saada uued akadeemikud ({{commentsTotal}})

Akadeemikute kandidaadid.
Akadeemikute kandidaadid. Autor/allikas: ERR

7. detsembril asuvad Eesti Teaduste Akadeemia liikmed vaagima, kes võiks asuda akadeemia poolt väljakuulutatud viiele akadeemiku kohale. Ülikoolid, akadeemikud, erialaliidud on kandidaatideks üles seadnud 34 inimest. ERR Novaator tutvustab järgneva kuu jooksul kõiki kandidaate ja teeb ülevaate akadeemia varasematest valimistest.

Sel aastal valitakse uued liikmed viies valdkonnas. Need on füüsika, tehnikateadused, loodusteadused ja meditsiin, sotsiaalteadused ning kunst. Viimases esindavad kandidaadid etendus-, maali- ja filmikunsti. Justnagu presidendivalimistel, ei saa ükski kandidaat end ise üles seada. Neid võivad esitada ülikoolid, erialaliidud ja akadeemia liikmed.

Kõige tugevam on konkurents loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas, kuhu on esitatud 14 kandidaati. Seevastu füüsika alal toimub valik vaid kahe teadlase vahel. Novaatori akadeemikute valimise erilehel on üles rivistatud kõik kandidaadid, nende juures on ka põgus ülevaade tegevusest ja viited varasematele arvamuslugudele ja saavutustele, mida ERR Novaator on varem kajastanud.

Teaduste akadeemiasse kuulumine on tunnustus Eesti teadlastele väljapaistava teadustöö eest. See ei tähenda vaid uuringute läbiviimist ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamist. Oluline on ka patentide, avaldatud artiklite ja neile viitamiste arv.

Kõigi akadeemikukandidaatidega saab tutvuda lehel akadeemikud.err.ee

Hinnates selleaastaseid kandidaate peetakse väga oluliseks koostööpartnerite otsimist ettevõtete hulgast oma uuringutulemustele reaalse väljundi leidmiseks. Kasuks tuleb õppimine ja enesetäiendamine välisülikoolides, töötamine välislaborites ja osalemine rahvusvahelistes projektides. Oma teadussaavutuste populaarteaduslik käsitlus ning kaasalöömine ühiskonna- ja ülikoolielus on kõrges hinnas.

Akadeemia liikmeks saamine on ka suur vastutus, sest akadeemikud kaasatakse sageli ekspertidena seadusloome juurde ja nad seisavad hea selle eest, et uued teadussaavutused laiema avalikkuseni jõuaksid.

Eesti Teaduste Akadeemia asutati 1938. aastal. Eesti teadust arendades ja esindades korraldab akadeemia teadusuuringuid, esindab Eestit rahvusvahelistes organisatsioonides, kirjastab teaduslikke ja populaarteaduslikke väljaandeid.

Akadeemia peab oluliseks, et teadustulemused rakenduse saaks, ka riigijuhtimises ja ühiskondlike hoiakute suunamises. Ühtlasi hoiab akadeemia silma peal teadustegevust puudutavate seaduste loomisel ja ütleb vajadusel oma sõna sekka.

Akadeemia seisab teadlaste loomingulise vabaduse ja õiguste eest.



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

mazoni kuller avab ise sinu kodu ukse.

Veebikaupmees Amazon asus inimeste koduukse lukke vahetama

Amazoni kullerid saavad külastada möödunud kuust soovijate kodusid ka juhul, kui seal parasjagu kedagi pole. Vähemalt esialgu ettevõtte paigaldatavad nutilukud teisi kaupmehi üle ukseläve ei lase, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: