100 sekundi video: tüvirakuteraapia ja uued ravivõimalused ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Valmar Kasuk usub, et seljaajuvigastusega ratastooli aheldatud inimesi võiks tulevikus aidata tüvirakuteraapia.

Eestis on tihtipeale probleemiks see, et noored hüppavad tundmatus kohas vette. Selle tagajärjel vigastavad nad seljaaju närvi. Meie keha ei suuda seda taastada ja samuti ei suuda meditsiin hetkel neid aidata ja sellepärast jäävad nad elu lõpuni ratastooli.

Kuid see ei pea nii olema. Tulevikku vaadates oleks potentsiaalseks võimaluseks rakuteraapia, mille käigus kahjustunud piirkonda saab viia uued rakud, mis suudavad seda kohta parandada.

Sellisteks rakkudeks, millel on taastumise võime, on tüvirakud – need on nagu tüveks, millest kõik teised rakud arenevad. Just selliste rakkudega me enda laboris ka tegeleme. Uurime seda, kuidas saaks tüvirakke paremini suunata just meile soovitud rakutüüpideks.

Üheks meetodiks, kuidas me saame tüvirakke suunata, on viia neisse sisse regulaatorid, mis siis aitavad neil suunda valida. Oleme leidnud efektiivse meetodi, kuidas neid regulaatoreid sisse viia ning oleme suutnud tüvirakke ka meile soovitud suunas liikuma panna

Saadud teadmiste põhjal suudame tüvirakke paremini suunata ning loodetavasti suudame ka varsti luua häid närvirakke, millega saaksime seljaaju vigastust ravida ning lõpuks saaksid ka ratastoolis inimesed taas liikuma.



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.