Paljas must auk kihutab ilmaruumis üksinda ringi ({{commentsTotal}})

Astronoomid on leidnud taevast suure musta augu, mis tuhiseb seal ringi peaaegu täiesti üksinda. Tavaliselt asuvad nii suured mustad augud mõne galaktika keskmes, kus neil on ümber üsna tihedalt tähti ja tähtedevahelist gaasi.

Nüüd Ameerikas asuva eriti teravapilgulise raadioteleskoobiga Very Long Baseline Array avastatud must auk oli teadlaste sõnul kunagi ka üks täiesti tavaline galaktikakeskme must auk, kuid siis põrkas seda galaktikat ümbritsenud galaktika kokku suurema galaktikaga. Väiksema galaktika must auk sööstis suuremast galaktikast läbi, kuid suurem osa auku ümbritsenud tähti ja gaasi jäi sellest seejuures maha, sulandudes suurema galaktika tähtede ja gaasi vahele.

Nüüd siis tormabki ülimassiivne must auk maailmaruumis peaaegu täiesti paljalt ringi kiirusega umbes 3000 kilomeetrit sekundis. Kokkupõrganud galaktikad ja nüüd peaaegu ihuüksi kihutav must auk asuvad meist umbes kahe miljardi valgusaasta kaugusel galaktikaparves. Päris ihuüksi must auk siiski pole, sest selle ümber on alles väga väike galaktikajäänuk läbimõõduga ainult 3000 valgusaastat, mida on meie Linnutee galaktika läbimõõdust kümneid kordi vähem.

Must auk on teatavasti selline ruumipiirkond, milles on aine nii tihedalt kokku tõmbunud, et selle gravitatsioonivälja haardest ei pääse enam mitte miski. Isegi mitte valgus, kui on sattunud augu servale liiga lähedale. Tihtilugu on sellised suured augud moodustunud galaktika suure tähesüsteemi keskmesse, kus on endasse siis ainet ajapikku juurde neelanud ja kasvanud väiksemast august üha suuremaks. Musti auke saabki avastada selle kiirguse järgi, mida sinna langev või selle ümber kiiresti tiirlev aine ülisuure kiirenduse puhul välja kiirgab.

Suure üksildase musta augu avastanud teadlased eesotsas James Contoniga Ameerika Ühendriikide riiklikust raadioastronöömia observatooriumist kirjutavad ajakirjas Astrophysical Journal, et kahe galaktika põrge on toimunud miljoneid aastaid tagasi ja edaspidi kaob musta auku ümbritsevast väiksema galaktika jäänukist veel tähti ja gaasi. Seal lakkab uute tähtede teke ja umbes miljardi aasta pärast polegi musta auku enam näha.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.