Paljas must auk kihutab ilmaruumis üksinda ringi ({{commentsTotal}})

Astronoomid on leidnud taevast suure musta augu, mis tuhiseb seal ringi peaaegu täiesti üksinda. Tavaliselt asuvad nii suured mustad augud mõne galaktika keskmes, kus neil on ümber üsna tihedalt tähti ja tähtedevahelist gaasi.

Nüüd Ameerikas asuva eriti teravapilgulise raadioteleskoobiga Very Long Baseline Array avastatud must auk oli teadlaste sõnul kunagi ka üks täiesti tavaline galaktikakeskme must auk, kuid siis põrkas seda galaktikat ümbritsenud galaktika kokku suurema galaktikaga. Väiksema galaktika must auk sööstis suuremast galaktikast läbi, kuid suurem osa auku ümbritsenud tähti ja gaasi jäi sellest seejuures maha, sulandudes suurema galaktika tähtede ja gaasi vahele.

Nüüd siis tormabki ülimassiivne must auk maailmaruumis peaaegu täiesti paljalt ringi kiirusega umbes 3000 kilomeetrit sekundis. Kokkupõrganud galaktikad ja nüüd peaaegu ihuüksi kihutav must auk asuvad meist umbes kahe miljardi valgusaasta kaugusel galaktikaparves. Päris ihuüksi must auk siiski pole, sest selle ümber on alles väga väike galaktikajäänuk läbimõõduga ainult 3000 valgusaastat, mida on meie Linnutee galaktika läbimõõdust kümneid kordi vähem.

Must auk on teatavasti selline ruumipiirkond, milles on aine nii tihedalt kokku tõmbunud, et selle gravitatsioonivälja haardest ei pääse enam mitte miski. Isegi mitte valgus, kui on sattunud augu servale liiga lähedale. Tihtilugu on sellised suured augud moodustunud galaktika suure tähesüsteemi keskmesse, kus on endasse siis ainet ajapikku juurde neelanud ja kasvanud väiksemast august üha suuremaks. Musti auke saabki avastada selle kiirguse järgi, mida sinna langev või selle ümber kiiresti tiirlev aine ülisuure kiirenduse puhul välja kiirgab.

Suure üksildase musta augu avastanud teadlased eesotsas James Contoniga Ameerika Ühendriikide riiklikust raadioastronöömia observatooriumist kirjutavad ajakirjas Astrophysical Journal, et kahe galaktika põrge on toimunud miljoneid aastaid tagasi ja edaspidi kaob musta auku ümbritsevast väiksema galaktika jäänukist veel tähti ja gaasi. Seal lakkab uute tähtede teke ja umbes miljardi aasta pärast polegi musta auku enam näha.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.