Spinatist saab teha miiniotsija ({{commentsTotal}})

Ameerika teadlased on teinud tavalisest spinatitaimest miiniotsija. Selleks tegid nad tavalisest spinatitaimest kõigepealt pisut ebatavalise spinatitaime. Nimelt lisasid nad spinatitaime lehtedesse erilisi süsiniknanotorusid, väikesi torujaid süsiniku molekule.

Kui niisugune nanotorukestega taim imeb juurtega mullast vett, mis sisaldab nitroaromaatseid ühendeid, mida tihti leidub näiteks maamiinides, ja see vesi jõuab koos nende ühenditega lehtedes nanotorudeni ja teadlased valgustavad siis spinatitaimi laseriga, siis hakkavad nanotorukesed helendama, näidates ära, et maapinnas leidub nitroaromaatseid ühendeid ja seega tõenäoliselt ka maamiine. Helendust suudab mõõta ka taimest meetri kaugusel asuv infrapunakaamera.

Massachusettsi tehnikainstituudi teadlased eesotsas Michael Stranoga kirjutavad oma uurimistööst ajakirjas Nature Materials. Uurimistöö seisneb seni vaid laborikatsetes, päris tõelisel miiniväljal ei ole katseid veel tehtud. Kuid lootus on, et kui kahtlastele paikadele nanotorudega rikastatud spinatit külvata, leiame eriti kahtlased maalapid infrapunakaamerate abil üles.

Taimed sobivad pommidetektoriteks väga hästi, sest ajavad tavaliselt oma juured väga suure pinna peale laiali ja koguvad sealt saadud vee varde ja lehtedesse. Teadlased loodavad, et suudavad taimi ka sedamoodi muundada, et neid pole vaja vaadelda infrapunakaamera või mõne muu erilise seadmega. Võibolla õnnestub luua taim, mis lõpetab nitroaromaatsete ühendite peale näiteks fotosünteesi ja kaotab rohelise värvuse. Siis oleks miinistatud paiku näha juba eriti lihtsalt.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Alo Lõhmus: hindamatu huvi ja lämmatav kohustuslikkus

Kohustuslike ainete lisamisest õppekavadesse head nahka ei tule, see-eest nn loovainetes numbrilisest hindamisest loobumine on samm õiges suunas, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Labor: kured tulevad, õhulõhed sulguvad

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.