Kohalikud elanikud võtsid enda hoole alla parvest maha jäänud kurepojad ({{commentsTotal}})

Tallinna lähedal võtsid kohalikud elanikud varju alla kolm toonekure poega, kes olid oma parvest maha jäänud. Loodusteadlased ja loomasõbrad aga vaidlevad, kas inimene peaks metsloomi päästma või paneb loodus ise asjad paika.

Kogu lugu algas paar aastat tagasi, kui lähedalasuva korstna otsa tekkis kurepesa. Tänavu sündis ka esimene pesakond kurepoegi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me elasime külarahvaga väga kaasa, et oi kui tore, meil on nüüd oma kured, kes söövad kõik teod siin ära ja aiapidajatel on sellest rõõmu," ütles Anneli Norma.

Kui kureparved minema lendasid, jäid kurepojad maha. Ilmad läksid külmemaks ja kurepojad hakkasid akna taga käima.

"Igal hommikul nad tulid siia, vihmaveetoru all olnud ämbrist jooma," rääkis Norma.

Arvatavasti oli pesakond liiga hilja koorunud ega suutnud reisi lõuna poole ette võtta ning jäeti seetõttu parvest välja.

"Ja siis me helistasime naabritega keskkonnaametisse, kust öeldi meile, et tõenäoliselt neis ikka instinktid ärkavad ja nad lähevad soojematesse paikadesse. Ma isegi mõtlesin, et äkki tõesti, aga tundus ikkagi, et nad ei läinud," rääkis Norma.

Pererahvas küsis nõu erinevatelt loomasõpradelt ning lõpuks jõuti loomakaitse liiduni, kes soovitas kured söödaga varju alla meelitada.

"Siis ma tõstsin ämbri kuuriukse ette, tegin ukse lahti, panin sinna maha kanamaksa. Nad sõid selle ära. Siis ma tõstsin ämbri natuke üle ukseläve, siis keskele ja siis lõpuks kuuri taha. Kõigepealt läks üks sinna sisse, siis läks teine ja kolmas ei läinud. Mõne aja pärast läks kolmas ka," kirjeldas Norma.

Nüüdseks on kurgedele leitud talveks kasupere, kellel on laut. Loomakaitse liidu kodulehel on ka näpunäited, kuidas kurgedele annetada - kolm kurge lähevad maksma kuni 100 eurot kuus.

Ornitoloogid arvavad aga, et üldiselt peaks metsaelajad enese hooleks jätma, juhul kui nad pole vigastatud.

"Las need linnud siis on ja kui ikka sureb nälga, siis sureb nälga. Või sööb mõni rebane ära või midagi muud. Loodus ise reguleerib seda asja. Aga kui on tõesti vigastatud lind, tal on tiib vigane või ta on juba nii loid, et laseb inimesel lähedale tulla, siis võiks helistada keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313. Sealt juba täpsustatakse asjaolusid ja juhendatakse," rääkis Eesti ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse spetsialist Riho Kinks.

Loomakaitseseaduse ütleb, et abitus seisundis looma ei tohi sinnapaika jätta.

Toimetaja: Merili Nael



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: