Tervislikuks liikumiseks linnas tuleb valida sobiv kiirus ({{commentsTotal}})

Soovite tervise eest hoolitseda ja rohkem jala või jalgrattal ringi liikuda, kuid liikuda on seejuures vaja linnapiirkonnas, kus õhk on saastunud? Sellisel juhul hingate ju liikumist harrastades hoolega sisse ka kahjustavaid heitgaase. Kuid selliseski keerukas olukorras on võimalik valida optimaalne lahendus.

Kanada teadlased on välja selgitanud optimaalse kiiruse, millel liikudes saate küll kehale piisavalt koormust anda, kuid hingamine ei muutu veel nii kiireks, et sisse hingatav õhusaaste hulk tervisekasu nulliks.

Alex Bigazzi Briti Columbia ülikoolist ja ta kolleegid lähtusid ühest küljest sellest tõsiasjast, et mida kiiremini inimene liigub, seda sagedamini ta hingab ja seda rohkem saastet tõenäoliselt tema organismi sattub, teisest küljest aga sellest, et kui me liiga aeglaselt liigume, siis viibime saastunud õhus jälle selle võrra kauem, mistõttu samuti jõuab saasteaineid organismi selle võrra rohkem.

Õige liikumiskiiruse välja selgitamiseks kõikvõimalikele soo- ja vanuserühmadele kasutasid Bigazzi ja kolleegid kümne tuhande inimesega tehtud katsete põhjal välja töötatud arvutimudelit.

Selgus näiteks, et alla 20-aastaste naisjalgratturite optimaalne kiirus tasasel linnamaastikul on 12,5 kilomeetrit tunnis. Sama vanade meesjalgratturite jaoks on samades oludes optimaalne sõita kiirusel 13,5 kilomeetrit tunnis. Ja 20- kuni 60-aastastel mees- ja naisrattureil jääb kõigil optimaalne kiirus 13 ja 15 tunnikilomeetri vahele. Alla kahekümnesed mees- ja naisjalakäijad peaksid kiiruseks valima umbes kolm kilomeetrit tunnis, neist vanemad inimesed aga umbes neli kilomeetrit tunnis.

Need soovitused ja nendeni jõudmise arutluskäigud on avaldatud ajakirjas International Journal of Sustainable Transportation.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.
Doktoritöö: kaks tegurit, mis pikendavad paneelmajade eluiga

Eestis on ligikaudu 3000 raudbetoon-suurpaneelidest kortermaja, mis ehitatud möödunud sajandi teisel poolel, millest on praeguseks terviklikult renoveeritud kõigest vähem kui kümnendik. TTÜ doktoritöös tuuakse välja kaks tegurit, mis aitavad paneelmajade eluiga oluliselt pikendada.

TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Ülikoolid vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes

Nii maaülikool kui ka Tallinna ülikool vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes, sest vähenenud on ka keskkoolilõpetajate hulk.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.