Tervislikuks liikumiseks linnas tuleb valida sobiv kiirus ({{commentsTotal}})

Soovite tervise eest hoolitseda ja rohkem jala või jalgrattal ringi liikuda, kuid liikuda on seejuures vaja linnapiirkonnas, kus õhk on saastunud? Sellisel juhul hingate ju liikumist harrastades hoolega sisse ka kahjustavaid heitgaase. Kuid selliseski keerukas olukorras on võimalik valida optimaalne lahendus.

Kanada teadlased on välja selgitanud optimaalse kiiruse, millel liikudes saate küll kehale piisavalt koormust anda, kuid hingamine ei muutu veel nii kiireks, et sisse hingatav õhusaaste hulk tervisekasu nulliks.

Alex Bigazzi Briti Columbia ülikoolist ja ta kolleegid lähtusid ühest küljest sellest tõsiasjast, et mida kiiremini inimene liigub, seda sagedamini ta hingab ja seda rohkem saastet tõenäoliselt tema organismi sattub, teisest küljest aga sellest, et kui me liiga aeglaselt liigume, siis viibime saastunud õhus jälle selle võrra kauem, mistõttu samuti jõuab saasteaineid organismi selle võrra rohkem.

Õige liikumiskiiruse välja selgitamiseks kõikvõimalikele soo- ja vanuserühmadele kasutasid Bigazzi ja kolleegid kümne tuhande inimesega tehtud katsete põhjal välja töötatud arvutimudelit.

Selgus näiteks, et alla 20-aastaste naisjalgratturite optimaalne kiirus tasasel linnamaastikul on 12,5 kilomeetrit tunnis. Sama vanade meesjalgratturite jaoks on samades oludes optimaalne sõita kiirusel 13,5 kilomeetrit tunnis. Ja 20- kuni 60-aastastel mees- ja naisrattureil jääb kõigil optimaalne kiirus 13 ja 15 tunnikilomeetri vahele. Alla kahekümnesed mees- ja naisjalakäijad peaksid kiiruseks valima umbes kolm kilomeetrit tunnis, neist vanemad inimesed aga umbes neli kilomeetrit tunnis.

Need soovitused ja nendeni jõudmise arutluskäigud on avaldatud ajakirjas International Journal of Sustainable Transportation.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.