Tervislikuks liikumiseks linnas tuleb valida sobiv kiirus ({{commentsTotal}})

Soovite tervise eest hoolitseda ja rohkem jala või jalgrattal ringi liikuda, kuid liikuda on seejuures vaja linnapiirkonnas, kus õhk on saastunud? Sellisel juhul hingate ju liikumist harrastades hoolega sisse ka kahjustavaid heitgaase. Kuid selliseski keerukas olukorras on võimalik valida optimaalne lahendus.

Kanada teadlased on välja selgitanud optimaalse kiiruse, millel liikudes saate küll kehale piisavalt koormust anda, kuid hingamine ei muutu veel nii kiireks, et sisse hingatav õhusaaste hulk tervisekasu nulliks.

Alex Bigazzi Briti Columbia ülikoolist ja ta kolleegid lähtusid ühest küljest sellest tõsiasjast, et mida kiiremini inimene liigub, seda sagedamini ta hingab ja seda rohkem saastet tõenäoliselt tema organismi sattub, teisest küljest aga sellest, et kui me liiga aeglaselt liigume, siis viibime saastunud õhus jälle selle võrra kauem, mistõttu samuti jõuab saasteaineid organismi selle võrra rohkem.

Õige liikumiskiiruse välja selgitamiseks kõikvõimalikele soo- ja vanuserühmadele kasutasid Bigazzi ja kolleegid kümne tuhande inimesega tehtud katsete põhjal välja töötatud arvutimudelit.

Selgus näiteks, et alla 20-aastaste naisjalgratturite optimaalne kiirus tasasel linnamaastikul on 12,5 kilomeetrit tunnis. Sama vanade meesjalgratturite jaoks on samades oludes optimaalne sõita kiirusel 13,5 kilomeetrit tunnis. Ja 20- kuni 60-aastastel mees- ja naisrattureil jääb kõigil optimaalne kiirus 13 ja 15 tunnikilomeetri vahele. Alla kahekümnesed mees- ja naisjalakäijad peaksid kiiruseks valima umbes kolm kilomeetrit tunnis, neist vanemad inimesed aga umbes neli kilomeetrit tunnis.

Need soovitused ja nendeni jõudmise arutluskäigud on avaldatud ajakirjas International Journal of Sustainable Transportation.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaelusega Euroopa naarits Hiiumaal.

Liikide kuues väljasuremine - kas ka Eestis?

Igal aastal avastatakse üle maailma sadu uusi taime- ja loomaliike – nende seas taimed, mis sisaldavad võimalikke ravimeid rasketele haigustele ja loomad, kelle insenerioskustest oleks õppida nii mõndagi. Juhtub ka, et äsja leitud liik on avastamisega samal ajal juba hääbumas. Kas väikeses Eestis tasub üldse liikide väljasuremise pärast muretseda?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: