Sotsiaalmeedia fotode abil saab loodusvarade kasutamist kavandada
Värskest uuringust ilmneb, et geosildistatud fotod (koos neile lisatud miljonite kommentaaridega) võivad pakkuda andmeid, mille abil kujundada maa kasutamise korda. Sel moel on võimalik planeerida looduskaitsealade rajamist, aga ka langetada ehitamisotsuseid terves maailmas.
USA Põhja-Carolina ülikooli teadlased töötasid läbi Instagrami, Flickri ja Panoramio pildid ning leidsid sealt kasulikku infot inimeste arvamusest maaliliste Euroopa maastike kohta. “Sotsiaalmeedia pakub võimalust muuta viisi, kuidas teadlased koguvad infot selle kohta, mida inimesed näevad ja hindavad meid ümbritsevas keskkonnas,” rääkis Derek van Berkel, üks uuringu kaasautoreid. Järeldoktorandi sõnul pakub säärane info põnevat alternatiivi väikesemõõdulistele sotsiaaluuringutele, mida on kulukas ja töömahukas läbi viia.
Linnastumise tõttu on maakasutus muutunud
Uuring on hästi ajastatud, kuna nii Euroopas kui ka mujal maailmas on praegu maakasutus linnastumise tõttu muutumises. Põllumajanduslikud, kaevanduste ja metsandusmaad saaks kasutusele võtta sportimise, ajaveetmise ja turismialadena, rääkis van Berkel.
Ka Eestis on ääremaastumine aina hoogustunud. Sotsiaalmeeida andmete abil oleks kaitse- ja turismialade rajamisel ehk võimalik paremini nende ääremaade kasutamist planeerida.
Suhtlusmeedia andmete najal koostatud ennustusmudel võib aidata Šveitsi Alpide elanikel otsustada, kas mägiaasad sobivad paremini karjamaadeks, elurajooniks või uueks suusakuurordiks. Prantsusmaa elanikud saavad valida, kas mõnd ala kasutada põllumajanduseks või investeerida põlde ümbritsevatesse traditsiooniliste hekkide hooldamisse, kuna need on ilusad ja neil on keskkondlik väärtus lindude pesitsuspaikade ja putukate tolmelduspaikadena.
Berkeli sõnul pakuvad Panoramio, Instagram ja Flickr omavahel võrreldavaid andmeid, mis näitasid, milliseid maastikuvorme hindavad külastajad terves Euroopas. Esteetilisele ilule ja inspiratsioonile on raske anda numbrilist väärtust, aga otsustajatele on tähtis teada, millistel piirkondadel on esteetiline ja kultuuriline väärtus. Siis on neil võimalik koostada strateegia, millega ehk säilitada neid maastikke, toetada turismi erivorme ja sel moel toetada kohalikku majandust.
Algoritmid näitavad, milliseid paiku inimesed eelistavad
Teadlased koostasid algoritmid, mille abil filtreerisid andmeid Instagramist ja Panoramiost, mis on kogu Euroopas laialt kasutusel, samuti Flickrist, mis on rohkem levinud Kesk- ja Lääne-Euroopas. Nad jaotasid pildid nelja kategooriasse vahemikus enim ja vähim kasutatavad paigad. Külastusmustreid analüüsides selgus, et kõige populaarsemad on mägipiirkonnad, jõgede ja järvedega piirnevad paigad ning asulate lähistel asuvad alad.
Sotsiaalmeedia on uus ja huvitav viis, mille abil on võimalik avastada, millised kohad ja loodustingimused inimesi huvitavad. Samuti aitavad need leida ja mõista tähtsaid seoseid loodusvarade ning inimeste tervise ja heaolu vahel.
Eriti rikkalikku andmestikku pakkus Instagram, fotode jagamise mobiilirakendus, kuna see võimaldab kasutajatel lisada kommentaare ja teemaviiteid. Fotode jagamine annab aimu sajandivahetusel sündinute väärtustest – just nemad on see demograafiline rühm, kes hakkab tulevikus maakasutuse üle otsustama.
Georuumiline analüüs aitab meil uurida seda, kuidas linnastumine muudab maastikku, samuti ennustada selliste muutuste tagajärgi, rääkis van Berkel. “Meie eesmärgiks on modelleerida erinevate stsenaariumitega kaasnevaid muutuseid. See on midagi sellist, nagu toimub mängus Sim City, ainult et meie kasutame selleks arvutimudelit, mis rakendab reaalseid andmeid päris kohtadest,” sõnas van Berkel.
Toimetaja: Virgo Siil