Uuring: nutiseadmete kasutamine mõjutab õpilaste akadeemilisi tulemusi ({{commentsTotal}})

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad. Autor/allikas: Liis Treimann / Scanpix

Tartu ülikooli magistrant Maarja Timm uuris oma magistritöö raames õpilaste hinnanguid nutiseadmete kasutamisharjumustele, samuti seoseid õpihoiakute ning -tulemustega. Tuleb välja, et praegu võib nutiseadmete kasutamine koolitunnis hinnetele hoopis halvasti mõjuda.

Kuigi nutiseadmete kasutamine noorte seas on viimastel aastatel hoogustunud, on nende kasutust uuritud veel küllaltki vähe. Mujal maailmas läbi viidud uuringud on enamasti leidnud, et nutiseadmete kasutamine õppetöös omab soodsat mõju õpilase akadeemilistele tulemustele ja õpiharjumustele.

Uuringus osalesid kahe Harjumaa kooli 6. ja 9. klasside õpilased, põneva nüansina viidi ka uuring ise läbi tahvelarvutite abil.

Ootuspäraselt kasutasid õpilased nutiseadmeid peamiselt väljaspool kooli õppetööga mitteseotud tegevusteks. Küll aga ilmnes tendents, et ka õppetööga seotud tegevusi tehti rohkem väljaspool kooliaega kui koolis.

Eesmärkide lõikes kasutasid õpilased nutiseadmeid kõige sagedamini informatsiooni hankimiseks, seejärel suhtlemiseks ning alles viimases järjekorras sisuloomeks.

Õpihoiakute ja nutiseadmete kasutamise vahel leiti küll seoseid, ent mitte nii tugevaid, et seadmete kasutamisharjumuste põhjal õpihoiakuid ennustada saaks.

Mõnevõrra üllatuslikult selgus, et mida sagedamini õpilased koolitunnis nutiseadmeid kasutavad, seda madalam on nende keskmine hinne. Kuna selline tulemus erineb senistest uurimustest, mis kinnitavad pigem nutiseadmete positiivset mõju õpitulemutele, siis oletab autor, et nutiseadmete kasutamine koolitunnis võib õpilaste tähelepanu hajutada. Võimalik, et praegu kasutusel olevad meetodid on vähetõhusad või ei ole piisavalt õpieesmärkide saavutamisele suunatud.

Magistritöö viidi läbi Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi ja loodusteadusliku hariduse keskuse projekti "Nutikad tehnoloogiad ja digitaalne kirjaoskus õppimiskäsituse muutmisel” raames. Uurimisprojekti juht on Tartu ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste ja laiemalt aitab projekt analüüsida nutiseadmete kasutamist õpilaste ja õpetajate hulgas, et selle alusel arendada loodusteadustes ja matemaatikas nutiseadmete kasutamise metoodikat ja anda ka soovitusi digitaalse kirjaoskuse arendamiseks.



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.