Uuring: nutiseadmete kasutamine mõjutab õpilaste akadeemilisi tulemusi ({{commentsTotal}})

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad. Autor/allikas: Liis Treimann / Scanpix

Tartu ülikooli magistrant Maarja Timm uuris oma magistritöö raames õpilaste hinnanguid nutiseadmete kasutamisharjumustele, samuti seoseid õpihoiakute ning -tulemustega. Tuleb välja, et praegu võib nutiseadmete kasutamine koolitunnis hinnetele hoopis halvasti mõjuda.

Kuigi nutiseadmete kasutamine noorte seas on viimastel aastatel hoogustunud, on nende kasutust uuritud veel küllaltki vähe. Mujal maailmas läbi viidud uuringud on enamasti leidnud, et nutiseadmete kasutamine õppetöös omab soodsat mõju õpilase akadeemilistele tulemustele ja õpiharjumustele.

Uuringus osalesid kahe Harjumaa kooli 6. ja 9. klasside õpilased, põneva nüansina viidi ka uuring ise läbi tahvelarvutite abil.

Ootuspäraselt kasutasid õpilased nutiseadmeid peamiselt väljaspool kooli õppetööga mitteseotud tegevusteks. Küll aga ilmnes tendents, et ka õppetööga seotud tegevusi tehti rohkem väljaspool kooliaega kui koolis.

Eesmärkide lõikes kasutasid õpilased nutiseadmeid kõige sagedamini informatsiooni hankimiseks, seejärel suhtlemiseks ning alles viimases järjekorras sisuloomeks.

Õpihoiakute ja nutiseadmete kasutamise vahel leiti küll seoseid, ent mitte nii tugevaid, et seadmete kasutamisharjumuste põhjal õpihoiakuid ennustada saaks.

Mõnevõrra üllatuslikult selgus, et mida sagedamini õpilased koolitunnis nutiseadmeid kasutavad, seda madalam on nende keskmine hinne. Kuna selline tulemus erineb senistest uurimustest, mis kinnitavad pigem nutiseadmete positiivset mõju õpitulemutele, siis oletab autor, et nutiseadmete kasutamine koolitunnis võib õpilaste tähelepanu hajutada. Võimalik, et praegu kasutusel olevad meetodid on vähetõhusad või ei ole piisavalt õpieesmärkide saavutamisele suunatud.

Magistritöö viidi läbi Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi ja loodusteadusliku hariduse keskuse projekti "Nutikad tehnoloogiad ja digitaalne kirjaoskus õppimiskäsituse muutmisel” raames. Uurimisprojekti juht on Tartu ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste ja laiemalt aitab projekt analüüsida nutiseadmete kasutamist õpilaste ja õpetajate hulgas, et selle alusel arendada loodusteadustes ja matemaatikas nutiseadmete kasutamise metoodikat ja anda ka soovitusi digitaalse kirjaoskuse arendamiseks.



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.