Uuring: nutiseadmete kasutamine mõjutab õpilaste akadeemilisi tulemusi ({{commentsTotal}})

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad. Autor/allikas: Liis Treimann / Scanpix

Tartu ülikooli magistrant Maarja Timm uuris oma magistritöö raames õpilaste hinnanguid nutiseadmete kasutamisharjumustele, samuti seoseid õpihoiakute ning -tulemustega. Tuleb välja, et praegu võib nutiseadmete kasutamine koolitunnis hinnetele hoopis halvasti mõjuda.

Kuigi nutiseadmete kasutamine noorte seas on viimastel aastatel hoogustunud, on nende kasutust uuritud veel küllaltki vähe. Mujal maailmas läbi viidud uuringud on enamasti leidnud, et nutiseadmete kasutamine õppetöös omab soodsat mõju õpilase akadeemilistele tulemustele ja õpiharjumustele.

Uuringus osalesid kahe Harjumaa kooli 6. ja 9. klasside õpilased, põneva nüansina viidi ka uuring ise läbi tahvelarvutite abil.

Ootuspäraselt kasutasid õpilased nutiseadmeid peamiselt väljaspool kooli õppetööga mitteseotud tegevusteks. Küll aga ilmnes tendents, et ka õppetööga seotud tegevusi tehti rohkem väljaspool kooliaega kui koolis.

Eesmärkide lõikes kasutasid õpilased nutiseadmeid kõige sagedamini informatsiooni hankimiseks, seejärel suhtlemiseks ning alles viimases järjekorras sisuloomeks.

Õpihoiakute ja nutiseadmete kasutamise vahel leiti küll seoseid, ent mitte nii tugevaid, et seadmete kasutamisharjumuste põhjal õpihoiakuid ennustada saaks.

Mõnevõrra üllatuslikult selgus, et mida sagedamini õpilased koolitunnis nutiseadmeid kasutavad, seda madalam on nende keskmine hinne. Kuna selline tulemus erineb senistest uurimustest, mis kinnitavad pigem nutiseadmete positiivset mõju õpitulemutele, siis oletab autor, et nutiseadmete kasutamine koolitunnis võib õpilaste tähelepanu hajutada. Võimalik, et praegu kasutusel olevad meetodid on vähetõhusad või ei ole piisavalt õpieesmärkide saavutamisele suunatud.

Magistritöö viidi läbi Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi ja loodusteadusliku hariduse keskuse projekti "Nutikad tehnoloogiad ja digitaalne kirjaoskus õppimiskäsituse muutmisel” raames. Uurimisprojekti juht on Tartu ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste ja laiemalt aitab projekt analüüsida nutiseadmete kasutamist õpilaste ja õpetajate hulgas, et selle alusel arendada loodusteadustes ja matemaatikas nutiseadmete kasutamise metoodikat ja anda ka soovitusi digitaalse kirjaoskuse arendamiseks.



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: