Uuring: nutiseadmete kasutamine mõjutab õpilaste akadeemilisi tulemusi ({{commentsTotal}})

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad. Autor/allikas: Liis Treimann / Scanpix

Tartu ülikooli magistrant Maarja Timm uuris oma magistritöö raames õpilaste hinnanguid nutiseadmete kasutamisharjumustele, samuti seoseid õpihoiakute ning -tulemustega. Tuleb välja, et praegu võib nutiseadmete kasutamine koolitunnis hinnetele hoopis halvasti mõjuda.

Kuigi nutiseadmete kasutamine noorte seas on viimastel aastatel hoogustunud, on nende kasutust uuritud veel küllaltki vähe. Mujal maailmas läbi viidud uuringud on enamasti leidnud, et nutiseadmete kasutamine õppetöös omab soodsat mõju õpilase akadeemilistele tulemustele ja õpiharjumustele.

Uuringus osalesid kahe Harjumaa kooli 6. ja 9. klasside õpilased, põneva nüansina viidi ka uuring ise läbi tahvelarvutite abil.

Ootuspäraselt kasutasid õpilased nutiseadmeid peamiselt väljaspool kooli õppetööga mitteseotud tegevusteks. Küll aga ilmnes tendents, et ka õppetööga seotud tegevusi tehti rohkem väljaspool kooliaega kui koolis.

Eesmärkide lõikes kasutasid õpilased nutiseadmeid kõige sagedamini informatsiooni hankimiseks, seejärel suhtlemiseks ning alles viimases järjekorras sisuloomeks.

Õpihoiakute ja nutiseadmete kasutamise vahel leiti küll seoseid, ent mitte nii tugevaid, et seadmete kasutamisharjumuste põhjal õpihoiakuid ennustada saaks.

Mõnevõrra üllatuslikult selgus, et mida sagedamini õpilased koolitunnis nutiseadmeid kasutavad, seda madalam on nende keskmine hinne. Kuna selline tulemus erineb senistest uurimustest, mis kinnitavad pigem nutiseadmete positiivset mõju õpitulemutele, siis oletab autor, et nutiseadmete kasutamine koolitunnis võib õpilaste tähelepanu hajutada. Võimalik, et praegu kasutusel olevad meetodid on vähetõhusad või ei ole piisavalt õpieesmärkide saavutamisele suunatud.

Magistritöö viidi läbi Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi ja loodusteadusliku hariduse keskuse projekti "Nutikad tehnoloogiad ja digitaalne kirjaoskus õppimiskäsituse muutmisel” raames. Uurimisprojekti juht on Tartu ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste ja laiemalt aitab projekt analüüsida nutiseadmete kasutamist õpilaste ja õpetajate hulgas, et selle alusel arendada loodusteadustes ja matemaatikas nutiseadmete kasutamise metoodikat ja anda ka soovitusi digitaalse kirjaoskuse arendamiseks.



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.