Milline on õhu kvaliteet ja koostis sinu kodukohas? ({{commentsTotal}})

Õhuseire andmed 1. novembri ennelõunal
Õhuseire andmed 1. novembri ennelõunal Autor/allikas: Õhuseire.ee

Kuigi kaskede õitsemise aeg on ammuilma möödas ja pea kõik lehedki on puudelt maha kukkunud, võib tegelikult õhust leida novembri alguseski kase õietolmu. Selliseid andmeid kogub keskkonnauuringute keskus, mis omakorda jagab teadmisi veebilehel õhuseire.ee.

Keskkonnauuringute keskusel on õhukvaliteedi mõõtmiseks kümneid seirejaamu. Enamasti on need Põhja-Eestis rannikualade lähedal, aga ka näiteks Tartus, Pärnus, Paldiskis ja Kuressaares.

Need seirejaamad oskavad ära tunda, milliseid osakesi õhk parasjagu sisaldab ja kannavad saadud tulemused mõnetunnise viitega ka veebi. Näiteks võib õhuseire lehelt vaadata, kas ja kui palju on Tallinnas õismäel vääveldioksiidi. Või hoopis Pärnus vääveldioksiidi.

Õietolmu kogust mõõdetakse Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja Jõhvis. 1. novembri hommikul on näha, et kui muudes linnades on õietolmu puhul näha rohelist märget, on jaam Tartus tuvastanud vähesel määral kasetolmu. Novaator on varem selgitanud, et õietolmu näitaja on kasulik näiteks neile, kes on allergilised. Nii teavad asmaatikud, kui mingis piirkonnas on eriti suur oht haiguspuhanguks.

Huvitava hüppe registreeris aga 1. novembri hommikul Paldiski seirejaam. Kella 7 paiku märgiti, et orgaanilisi osakesi on õhus vaid 207 mikrogrammi kuupmeetri kohta, kell 8 tõusis näitaja pea 3500-ni, aga kella 9-ks oli see langenud 930-ni ja kella 10-ks taas 200-300 vahele.

Pildile klõpsates jõuad õhuseire kodulehele, millelt juba ise andmeid edasi uurida.

Allikas: õhuseire.ee

Sellest, mida õhk sisaldab ja kuidas see meile lausa elu lühendavalt kahjulik võib olla, selgitab "Heureka" neljas osa, mida saab eelvaadata siitsamast Heureka Novaatori lehelt. Avatud on ka vaatajamäng!

Toimetaja: Greete Palmiste



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: