Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises? ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.
Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba. Autor/allikas: Tartu ülikool.

Rahvastik vananeb ja sellega tõusevad päevakorrale ajuhaigused. Ajuhaigustest ja arengutest nende uurimisel rääkis inauguratsiooniloengul Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.

Ajuhaigused ehk neurodegeneratiivsed haigused nagu näiteks Alzheimeri tõbi või Parkinsoni tõbi, on kaasajal käsitletavad „epideemiana“, olles suureks koormaks mitte üksnes haigele endale, vaid ka nende pereliikmetele ja ühiskonnale.

Neurodegeneratiivsetele haigustele on iseloomulik ajurakkude vähenemine erinevates aju piirkondades. Tänu nendele protsessidele võivad haigel esineda liikumishäired või vaimsete võimete allakäik.

Kuigi meditsiin on teadusuuringute toel erinevate ajuhaiguste diagnoosimisel ja sümptomite leevendamisel jõudsalt edasi arenenud, ei ole praeguseni võimalik nende kulgu peatada või haigust lõpuni välja ravida.

Pille Taba inauguratsiooniloeng „Aju, vananemine ja neurodegeneratsioon“ annab ülevaate arengutest neurodegeneratiivsete haiguste käsitluses: diagnostiliste biomarkerite otsingutest ja ravivõimaluste ootustest.

Professor Pille Taba lõpetas Tartu ülikooli 1985. aastal. Pärast neuroloogi erialavalikut töötas ta Jõgeva haiglas ning Tartu Maarjamõisa haiglas, kus alustas ka teadustööd Parkinsoni tõvest. Hiljem lisandusid toksilise parkinsonismi, hüperkineeside ja kesknärvisüsteemi infektsioonide uuringud. Ta on erialaselt end täiendanud Viinis, Karlstadis, Minneapolises ja Londonis ning teeb teaduskoostööd mitmete parkinsonismi uuringukeskustega Euroopas. Sügav huvi parkinsonismi vastu on Pille Taba viinud rahvusvahelisele areenile ja ta on kutsutud lektorina esindanud Eesti neuroloogiat paljudel rahvusvahelistel konverentsidel.

Sama tähtis on olnud tema kliiniline töö, patsiendiühenduste toetustegevus ning erialane koolitus- ja õppetöö, sealhulgas täiendushariduse korraldamine nii Tartu ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuse juhatajana, Ludvig Puusepa nimelise neuroloogide ja neurokirurgide seltsi presidendina, kui ka rahvusvahelise liigutushäirete seltsi juhatuse liikmena.

Pille Taba on sotsiaalministeeriumi neuroloogia erialakomisjoni esimees ja Euroopa ravimiameti neuroloogia ekspertgrupi liige.

Vaata ka 100 sekundi teadusvideot, kus Pille Taba räägib, mis juhtub ajuga vananedes?

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.
Doktoritöö: kaks tegurit, mis pikendavad paneelmajade eluiga

Eestis on ligikaudu 3000 raudbetoon-suurpaneelidest kortermaja, mis ehitatud möödunud sajandi teisel poolel, millest on praeguseks terviklikult renoveeritud kõigest vähem kui kümnendik. TTÜ doktoritöös tuuakse välja kaks tegurit, mis aitavad paneelmajade eluiga oluliselt pikendada.

TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Ülikoolid vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes

Nii maaülikool kui ka Tallinna ülikool vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes, sest vähenenud on ka keskkoolilõpetajate hulk.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.