Video: ulukiteadlased raadiokaelustavad uinutatud põtra ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia ja zooloogia osakondade ühine töörühm uurib koos maanteeametiga raadiokaelustega põtrade liikumist Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo teelõigul. Teadlased on praeguseks GPS/GSM kaelustega varustanud juba neli põtra, kokku on plaanis kaelustada kümme looma.

Töö eesmärgiks on uurida põdra ajalis-ruumilisi liikumismustreid Kose-Mäo lõigule planeeritava uue teetrassi piirkonnas. „Eelmisel aastal võis küll täheldada trassi rajamisel tekkinud häirimisest tulenevat põtrade väikest arvukust trassi piirkonnas, tänavu seevastu on häirimine väiksem ja põtrade arvukus piirkonnas suurem. Uuringu käigus on oluline tuvastada põtrade levinuimad ületuskohad, sest sellest infost lähtuvalt võib võtta kasutusele mitmeid meetmeid kokkupõrkeohu vähendamiseks,“ selgitas projekti välitöid juhtiv Tartu ülikooli dotsent Harri Valdmann.

Valdmann paneb eeskätt lähedaste jahipiirkondade jahimeestele südamele, et nad oleksid põdrajahil tähelepanelikud ja säästaksid heleoranži kaelusega loomi. See on vajalik, et tagada andmete kogumine ja edastamine kogu uurimisperioodi vältel. Projektis osalejad tänavad uuringualal paiknevaid jahiseltse mõistva suhtumise ja suurepärase koostöö eest.

„Igas tunnis saadab põdra raadiokaelus andmebaasi kaks asukohapunkti ja nii saame lisaks teeületustele ulatusliku andmestiku loomade elupaigavaliku, migratsiooni, kodupiirkondade ja muu kohta,“ täiendab Valdmann.

Möödunud aastal alanud projekt kestab kaks aastat.

Eestis on hinnanguliselt 15 000 põtra. Põdrajahi hooaeg kestab 15. septembrist 15. detsembrini ning alates oktoobrist on lubatud ka ajujaht. Ajujahi käigus liikvele aetud loomad on ka need, kes tihtipeale maanteedel liiklusohtlikke olukordasid tekitavad.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.