Video: ulukiteadlased raadiokaelustavad uinutatud põtra ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia ja zooloogia osakondade ühine töörühm uurib koos maanteeametiga raadiokaelustega põtrade liikumist Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo teelõigul. Teadlased on praeguseks GPS/GSM kaelustega varustanud juba neli põtra, kokku on plaanis kaelustada kümme looma.

Töö eesmärgiks on uurida põdra ajalis-ruumilisi liikumismustreid Kose-Mäo lõigule planeeritava uue teetrassi piirkonnas. „Eelmisel aastal võis küll täheldada trassi rajamisel tekkinud häirimisest tulenevat põtrade väikest arvukust trassi piirkonnas, tänavu seevastu on häirimine väiksem ja põtrade arvukus piirkonnas suurem. Uuringu käigus on oluline tuvastada põtrade levinuimad ületuskohad, sest sellest infost lähtuvalt võib võtta kasutusele mitmeid meetmeid kokkupõrkeohu vähendamiseks,“ selgitas projekti välitöid juhtiv Tartu ülikooli dotsent Harri Valdmann.

Valdmann paneb eeskätt lähedaste jahipiirkondade jahimeestele südamele, et nad oleksid põdrajahil tähelepanelikud ja säästaksid heleoranži kaelusega loomi. See on vajalik, et tagada andmete kogumine ja edastamine kogu uurimisperioodi vältel. Projektis osalejad tänavad uuringualal paiknevaid jahiseltse mõistva suhtumise ja suurepärase koostöö eest.

„Igas tunnis saadab põdra raadiokaelus andmebaasi kaks asukohapunkti ja nii saame lisaks teeületustele ulatusliku andmestiku loomade elupaigavaliku, migratsiooni, kodupiirkondade ja muu kohta,“ täiendab Valdmann.

Möödunud aastal alanud projekt kestab kaks aastat.

Eestis on hinnanguliselt 15 000 põtra. Põdrajahi hooaeg kestab 15. septembrist 15. detsembrini ning alates oktoobrist on lubatud ka ajujaht. Ajujahi käigus liikvele aetud loomad on ka need, kes tihtipeale maanteedel liiklusohtlikke olukordasid tekitavad.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.