Pluuto taevas hõljub mürgipilvi ({{commentsTotal}})

NASA kosmosesond New Horizons tuhises kääbusplaneet Pluutost mööda juba möödunud suvel, aga selle kogutud andmete allalaadimine maakerale jõudis lõpule alles möödunud nädalal. Andmeid analüüsides kohtame seal suuremaid ja väiksemaid üllatusi, mida esmapilgul ei nähtud või ei märgatud, näiteks ilmanähtuste kohta.

Mullusel möödalennul tehtud piltidel paistab Pluuto küll kohati udune, aga peaaegu täiesti pilvitu. Nüüd on ameerika teadlased piltidelt üles leidnud seitse mõne kilomeetri pikkust kaharat kogu, mis varjavad enda alla jäävat Pluuto pinda.

Alarn Stern Colorados Boulderis asuvast Southwesterni uurimisinstituudist ütles Californias Pasadenas toimunud planeediteadlaste konverentsil, et üsna tõenäoliselt on tegu just pilvedega.

Pluuto atmosfäärimudelite põhjal tundub, et pilved võivad koosneda atmosfääris muidu suhteliselt vähesel määral leiduvatest ainetest, nagu sinihape, atsetüleen ja etaan, ehk meie maapealsetest kogemustest teadaolevalt ka üsna mürgistest või plahvatusohtlikest gaasidest. Ent Pluuto on Pluuto ja maapealse mõõdupuuga kõike mõõtma ei pea.

Küll aga leidub nüüd juba täielikult allalaetud möödalennuandmetes kindlasti veel palju huvitavat ja uurimisväärset.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.