Ohtlikke asteroide on teada juba 15 000 ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: NASA/Wikimedia Commons

Öelda, et maailmaruum on ohte täis, oleks ilmselge liialdus, sest suurem osa ilmaruumist on tühi mis tühi, aga asteroide, mis mingi tõenäosusega võiks mingil ajal maakera tabada ja siin suuremat või väiksemat pahandust teha, on nüüd teada ja kataloogi kantud tervelt 15 000 ja on kindel, et tegelikult on neid veel palju-palju rohkem.

Ohtlike asteroidide avastamine on viimastel aastatel tänu sihikindlale tööle jõudsalt hoogustunud. Veel kolm aastat tagasi oli selliseid asteroide teada kolmandiku võrra vähem – 10 000. Nende nn Maa-lähedaste objektide seas on peale asteroidide ka mõni komeet. Suurust on neil mõnest meetrist mõnekümne kilomeetrini.

Ümmarguse arvuni jõudmise puhul avalduse teinud Euroopa Kosmoseagentuuri Rooma lähedal paikneva uurimiskeskuse Maa-lähedaste Objektide Koordinatsiooni Keskuse juht Ettore Perozzi ütles, et tänapäeval avastatakse selliseid taevakehi umbes 30 nädalas. Mõned aastad tagasi oli avastuste tempo umbes 30 aastas.

Praegu on asjatundjad tema sõnul üsna kindlad, et enam kui kilomeetrise läbimõõduga ohuvõimalikest taevakehadest on praeguseks teada umbes 90 protsenti, aga sajameetristest on teada vaid umbes 10 protsenti ja kuni 40-meetristest ainult üks protsent.

Suurimad Maa-lähedaste objektide avastuskeskused asuvad Ameerika Ühendriikides – Catalina projekt Arizonas ja Pan-Starrsi projekt Hawaiil, mis on kahepeale kokku teinud kõigist avastustest umbes 90 protsenti. Euroopa Kosmoseagentuur on aga peamiselt toetanud juba avastatud asteroidide ja komeetide järeluuringuid ja orbiiditäpsustusi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: