Ohtlikke asteroide on teada juba 15 000 ({{commentsTotal}})

Autor: NASA/Wikimedia Commons

Öelda, et maailmaruum on ohte täis, oleks ilmselge liialdus, sest suurem osa ilmaruumist on tühi mis tühi, aga asteroide, mis mingi tõenäosusega võiks mingil ajal maakera tabada ja siin suuremat või väiksemat pahandust teha, on nüüd teada ja kataloogi kantud tervelt 15 000 ja on kindel, et tegelikult on neid veel palju-palju rohkem.

Ohtlike asteroidide avastamine on viimastel aastatel tänu sihikindlale tööle jõudsalt hoogustunud. Veel kolm aastat tagasi oli selliseid asteroide teada kolmandiku võrra vähem – 10 000. Nende nn Maa-lähedaste objektide seas on peale asteroidide ka mõni komeet. Suurust on neil mõnest meetrist mõnekümne kilomeetrini.

Ümmarguse arvuni jõudmise puhul avalduse teinud Euroopa Kosmoseagentuuri Rooma lähedal paikneva uurimiskeskuse Maa-lähedaste Objektide Koordinatsiooni Keskuse juht Ettore Perozzi ütles, et tänapäeval avastatakse selliseid taevakehi umbes 30 nädalas. Mõned aastad tagasi oli avastuste tempo umbes 30 aastas.

Praegu on asjatundjad tema sõnul üsna kindlad, et enam kui kilomeetrise läbimõõduga ohuvõimalikest taevakehadest on praeguseks teada umbes 90 protsenti, aga sajameetristest on teada vaid umbes 10 protsenti ja kuni 40-meetristest ainult üks protsent.

Suurimad Maa-lähedaste objektide avastuskeskused asuvad Ameerika Ühendriikides – Catalina projekt Arizonas ja Pan-Starrsi projekt Hawaiil, mis on kahepeale kokku teinud kõigist avastustest umbes 90 protsenti. Euroopa Kosmoseagentuur on aga peamiselt toetanud juba avastatud asteroidide ja komeetide järeluuringuid ja orbiiditäpsustusi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.