Ohtlikke asteroide on teada juba 15 000 ({{commentsTotal}})

Autor: NASA/Wikimedia Commons

Öelda, et maailmaruum on ohte täis, oleks ilmselge liialdus, sest suurem osa ilmaruumist on tühi mis tühi, aga asteroide, mis mingi tõenäosusega võiks mingil ajal maakera tabada ja siin suuremat või väiksemat pahandust teha, on nüüd teada ja kataloogi kantud tervelt 15 000 ja on kindel, et tegelikult on neid veel palju-palju rohkem.

Ohtlike asteroidide avastamine on viimastel aastatel tänu sihikindlale tööle jõudsalt hoogustunud. Veel kolm aastat tagasi oli selliseid asteroide teada kolmandiku võrra vähem – 10 000. Nende nn Maa-lähedaste objektide seas on peale asteroidide ka mõni komeet. Suurust on neil mõnest meetrist mõnekümne kilomeetrini.

Ümmarguse arvuni jõudmise puhul avalduse teinud Euroopa Kosmoseagentuuri Rooma lähedal paikneva uurimiskeskuse Maa-lähedaste Objektide Koordinatsiooni Keskuse juht Ettore Perozzi ütles, et tänapäeval avastatakse selliseid taevakehi umbes 30 nädalas. Mõned aastad tagasi oli avastuste tempo umbes 30 aastas.

Praegu on asjatundjad tema sõnul üsna kindlad, et enam kui kilomeetrise läbimõõduga ohuvõimalikest taevakehadest on praeguseks teada umbes 90 protsenti, aga sajameetristest on teada vaid umbes 10 protsenti ja kuni 40-meetristest ainult üks protsent.

Suurimad Maa-lähedaste objektide avastuskeskused asuvad Ameerika Ühendriikides – Catalina projekt Arizonas ja Pan-Starrsi projekt Hawaiil, mis on kahepeale kokku teinud kõigist avastustest umbes 90 protsenti. Euroopa Kosmoseagentuur on aga peamiselt toetanud juba avastatud asteroidide ja komeetide järeluuringuid ja orbiiditäpsustusi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.