Ohtlikke asteroide on teada juba 15 000 ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: NASA/Wikimedia Commons

Öelda, et maailmaruum on ohte täis, oleks ilmselge liialdus, sest suurem osa ilmaruumist on tühi mis tühi, aga asteroide, mis mingi tõenäosusega võiks mingil ajal maakera tabada ja siin suuremat või väiksemat pahandust teha, on nüüd teada ja kataloogi kantud tervelt 15 000 ja on kindel, et tegelikult on neid veel palju-palju rohkem.

Ohtlike asteroidide avastamine on viimastel aastatel tänu sihikindlale tööle jõudsalt hoogustunud. Veel kolm aastat tagasi oli selliseid asteroide teada kolmandiku võrra vähem – 10 000. Nende nn Maa-lähedaste objektide seas on peale asteroidide ka mõni komeet. Suurust on neil mõnest meetrist mõnekümne kilomeetrini.

Ümmarguse arvuni jõudmise puhul avalduse teinud Euroopa Kosmoseagentuuri Rooma lähedal paikneva uurimiskeskuse Maa-lähedaste Objektide Koordinatsiooni Keskuse juht Ettore Perozzi ütles, et tänapäeval avastatakse selliseid taevakehi umbes 30 nädalas. Mõned aastad tagasi oli avastuste tempo umbes 30 aastas.

Praegu on asjatundjad tema sõnul üsna kindlad, et enam kui kilomeetrise läbimõõduga ohuvõimalikest taevakehadest on praeguseks teada umbes 90 protsenti, aga sajameetristest on teada vaid umbes 10 protsenti ja kuni 40-meetristest ainult üks protsent.

Suurimad Maa-lähedaste objektide avastuskeskused asuvad Ameerika Ühendriikides – Catalina projekt Arizonas ja Pan-Starrsi projekt Hawaiil, mis on kahepeale kokku teinud kõigist avastustest umbes 90 protsenti. Euroopa Kosmoseagentuur on aga peamiselt toetanud juba avastatud asteroidide ja komeetide järeluuringuid ja orbiiditäpsustusi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.