Kristjan Port: Trump toob valutult uue normaalsuse ({{commentsTotal}})

Donald Trump viimase debati ajal Las Vegases.
Donald Trump viimase debati ajal Las Vegases. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Presidendikandidaat Donald Trumpi võib suhtuda pahakspanevalt, aga samas pole keegi nii rikas, et jätta kasutamata tema pakutud tasuta õppimisvõimalus.

Selleks on äratundmine uue normaalsuse valutust sünnist. Oli ju vanasti normaalne, kui presidendikandidaat või ükskõik milline sotsiaalses hierarhias oluline isik jäi valetamise või mõne normi rikkumisega vahele, et sellest sündis hukatuslik skandaal.

Näiteks jäi Rootsil saamata esimene naisest peaminister, kui ajakirjandusse lekkis nimetatud ameti enam-vähem kindlalt vastu võtma pidanud Mona Sahlini viga kasutada puhkusel sõiduauto rentimise ja lapsele mähkmete ostu tasumisel riigi krediitkaarti. Rahva usaldus sai uudise peale hetkega otsa hoolimata, et ta oli tekkinud kohustused enne uudise ilmumist riigi ees klaarinud. Kümme aastat tagasi pani ameti päevapealt maha Rootsi kultuuriminister Cecilia Stego Chilo, kui selgus, et ta oli jätnud tasumata televiisori vaatamise eest nõutavad kohustuslikud lõivud. Otsija leiab näiteid juurde.

Trumpi efektiks on valetada kõigi silmade ja kõrvade ärkveloleku ajal nii palju, et keegi ei pea seda enam kuigi suureks probleemiks. Vähemalt ei sünni sellest skandaali, kui meedia loeb pärast kandidaadi esinemisi kokku kümneid ebatõeseid fakte ja otseseid valesid. Midagi ei juhtu isegi siis, kui kõrvutatakse tema täielikult vastassuunalisi varasemaid ja uuemaid väljaütlemisi.

Vahepeal paistis, et mustkunstniku reaalsuse moonutamise rohi hakkas otsa saama, kui ilmus välja lindistus tema naiste sebimise tehnikast. Korraks tundus, et teda ennastki tabas lootusetuse tunne, kui päev hiljem alustas vastaskandidaadi sugemist pisikese kahetseva katarsisega. Kui valepüüdjad olid lootuse oma tegevuse mõttekuses juba kaotanud, motiveeris väike segadus mehe sulestikus esile astuma tosinal Trumpi musi rohkem või vähem maitsnud naisel.

Võlujõud polnud siiski kuhugi kadunud. Iga uus esile tulnud juhtum, mis oleks normaalses maailmas kujutanud tapvat mürki, meenutas pigem vee uue veega lahjendamist. Taaskord sündis uus normaalsus, tänu millele ei paista viksimas maailmas hälbiv naiste kohtlemine Trumpi universumis ebatavalisena. Huvitavaks lisaefektiks on pornograafia muutumine valimiste aegse vestluste harilikuna tunduvaks aineks. Seda osaliselt ühe juhtunust rääkinud naise ameti tõttu, aga sugugi mitte vähem tänu kandidaadi enda pingevabadele kommentaaridele.

Kasutan juhtunut ära, sest pornost ei tohi muidu pikemalt rääkida. Järgnev on kaudselt Trumpiga seotud, sest leidis aset Venemaal. Juhtunu on seotud tehnoloogia ja kultuuri ning õiguse mõistmise konfliktiga. Meie suur naaber keelustas veebiruumis juurdepääsu populaarsele pornograafilise sisuga leheküljele Pornhub. Juhtunu põhjustas palju nalja ja tõmbas seni varjus olnud teenusele palju avalikku tähelepanu. Selles osas kordas Venemaa nn Streisandi efekti ja tegi leheküljele kõva reklaami. Kusjuures porno vaatamine ei ole Venemaal keelatud.

Keelu puänt seisneb selles, et nimetatud teenus muutus Venemaal kättesaamatuks tänu Tatarstanis, Apastovi rajoonikohtus antud otsusele, milles viidatakse tsaar Nikolai II poolt aastal 1910 Pariisis allkirjastatud leppele seista hea pornograafilise sisuga trükiste leviku tõkestamisel. Mõni aasta hiljem kaotas tsaar õiguse valitseda ja elada ning 1923. aastal allkirjastasid Leninile allunud valitsejad Genfis toimunud istungil analoogse pornograafiliste väljaannetega kauplemise tõkestamise konventsioonile.

Tatarstani kohus viitas Venemaa konstitutsiooni 15. paragrahvile, mis kohustab riigi seaduste ja rahvusvaheliste seaduste vastuolu puhul juhinduda rahvusvahelistest normidest. Viimasest rääkides on ju normaalne, et viimasel ajal ei pea neist nagunii keegi kinni. Seda oligi tarvis tõestada.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.