Unearst: keha tuleb juba praegu kellakeeramisega harjutada ({{commentsTotal}})

Oktoobri viimasel nädalavahetusel keeratakse taas kella, mis pakub seekord inimestele võimalust magada tunni kauem. Hommikuinimestel soovitab aga Unimedi unekeskuse peaarst Heisl Vaher kellakeeramisega seonduva ebamugavustunde vähendamiseks hakata oma sisemist kella keerama juba täna

Vaher tõi välja, et enamikele inimestel ei avalda kellakeeramine ega ühest ajavööndist teise reisimine mingit erilist mõju. ''Hommikuinimeste puhul me praegu nihutame nende une-ärkveloleku aja päris rängalt – tund aega ühte suunda. Kuid nemad tahaksid varem ärgata, varem tõusta, varem magama minna. Praegusel juhul sunnime me neid tegema seda nihet väga kiiresti ja see ei ole une-ärkveloleku rütmile hea,'' nentis arst.

Kuigi riiklikul tasandil kella jupikaupa keerata ei saa, on võimalik tema sõnul inimestel endil kohanemisperioodi oma soovide kohaselt pikendada. ''Arvestada näiteks sellega, et minna 10—15 minutit hiljem magama, nii ka homme ja ülehomme õhtul, nii et esmaspäeva hommik ei tule sellise suure üllatusena, et ma ei peagi tund aega varem igale poole jõudma,'' laiendas Vaher.

Seejuures ei tohiks inimesed end halvasti tunda, et kellakeeramine neid teistest rohkem mõjutavad. Sisemine kell on paika pandud geenide ja sisemise une-ärkveloleku rütmi poolt, mida juhib silmade taga aju keskosas asuv väike tuum. Ajuosa paneb paika, millal inimesed liiguvad, joovad-söövad ning kuidas erituvad kehas erinevad hormoonid. ''Sisemine rütmiandja tunneb end paremini, kui me anname talle mõistlikult aega kohaneda,'' kinnitas peaarst.

Vaher annab kellakeeramisega kohanemiseks järgmised nõuanded:

  1. minna järgnevatel päevadel tavapärasest 10—15 minutit hiljem magama
  2. süüa hommikul ärgates kindlasti hommikusööki
  3. olla päeva esimeses pooles võimalikult palju väljas loomuliku valguse käes
  4. avaldada päeva sees, kuid mitte enne magamaminekut kehale tugevat füüsilist koormust.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803
Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana

Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.

Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.
Graafik: kõik Kepleri leitud eluks sobilikud eksoplaneedid

USA kosmoseagentuur NASA teatas hiljuti 1284 uue, sh kümnekonna eluks potentsiaalselt eluks sobiva eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest. Kokku on Kepleri kosmoseteleskoobiga seeläbi avastanud 77 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat väikeplaneeti, millel voolab sobivate asjaolude kokkulangemisel vedelas olekus vesi.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.