Unearst: keha tuleb juba praegu kellakeeramisega harjutada ({{commentsTotal}})

Oktoobri viimasel nädalavahetusel keeratakse taas kella, mis pakub seekord inimestele võimalust magada tunni kauem. Hommikuinimestel soovitab aga Unimedi unekeskuse peaarst Heisl Vaher kellakeeramisega seonduva ebamugavustunde vähendamiseks hakata oma sisemist kella keerama juba täna

Vaher tõi välja, et enamikele inimestel ei avalda kellakeeramine ega ühest ajavööndist teise reisimine mingit erilist mõju. ''Hommikuinimeste puhul me praegu nihutame nende une-ärkveloleku aja päris rängalt – tund aega ühte suunda. Kuid nemad tahaksid varem ärgata, varem tõusta, varem magama minna. Praegusel juhul sunnime me neid tegema seda nihet väga kiiresti ja see ei ole une-ärkveloleku rütmile hea,'' nentis arst.

Kuigi riiklikul tasandil kella jupikaupa keerata ei saa, on võimalik tema sõnul inimestel endil kohanemisperioodi oma soovide kohaselt pikendada. ''Arvestada näiteks sellega, et minna 10—15 minutit hiljem magama, nii ka homme ja ülehomme õhtul, nii et esmaspäeva hommik ei tule sellise suure üllatusena, et ma ei peagi tund aega varem igale poole jõudma,'' laiendas Vaher.

Seejuures ei tohiks inimesed end halvasti tunda, et kellakeeramine neid teistest rohkem mõjutavad. Sisemine kell on paika pandud geenide ja sisemise une-ärkveloleku rütmi poolt, mida juhib silmade taga aju keskosas asuv väike tuum. Ajuosa paneb paika, millal inimesed liiguvad, joovad-söövad ning kuidas erituvad kehas erinevad hormoonid. ''Sisemine rütmiandja tunneb end paremini, kui me anname talle mõistlikult aega kohaneda,'' kinnitas peaarst.

Vaher annab kellakeeramisega kohanemiseks järgmised nõuanded:

  1. minna järgnevatel päevadel tavapärasest 10—15 minutit hiljem magama
  2. süüa hommikul ärgates kindlasti hommikusööki
  3. olla päeva esimeses pooles võimalikult palju väljas loomuliku valguse käes
  4. avaldada päeva sees, kuid mitte enne magamaminekut kehale tugevat füüsilist koormust.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: