Vanades katseandmetes võib peituda uus elementaarosake ({{commentsTotal}})

Vanu teadusandmeid ei tasu ära visata. Õnneks neid kõige tähtsamaid andmeid ei visatagi. Nüüd tundubki, et kahekümne aasta eest tehtud osakestepõrgutuse andmetes on peidus märk ühest seninägemata elementaarosakesest.

Genfis rahvusvahelises tuumauuringute keskuses CERN töötav teadlane Arno Heister otsustas igaks juhuks värske pilguga üle vaadata andmed, mis on saadud 1989. aastal käivitunud ja 15 aastat väldanud eksperimendis, mis käis sellessamas suures tunnelis, kus praegu põrgutab prootoneid kuulus Higgsi bosoni otsimise ja leidmise seadistu.

Tollal tekitati eksperimendis miljoneid Z-bosoneid ja vaadati, millisteks teisteks osakesteks need lagunesid. Eriti tähelepanelikult otsiti just niisuguseid osakesi, mille olemasolu ennustas füüsikateooria.

Heister püüdis aga nüüd andmed analüüsida nii-öelda puhta pilguga ja avastaski, et andmetes leidub nii-öelda väike muhk, mis viitab, et umbes 30-gigaelektronvoldise energia juures on tekkinud pisut rohkem Z-bosonite lagunemissaadusi kui teooriast järeldub.

Ta kirjutab ajakirjas arXiv, et tõenäosus, et tegu on lihtsalt juhusega, on ainult üks 740 vastu. See tundub lootustandev, kuid tegu võib ikkagi olla sisutühja statistilise kõrvalekaldega. Osakestefüüsikutel on kombeks uue osakese avastamisest kindlal toonil teada anda alles siis, kui juhuse võimalus on kahanenud ühele 3,5 miljoni vastu.

Õnneks on praegu ka töös mitu katseseadet, millega uusi andmeid koguda ja uue osakese olemasolu üsna kiiresti kas lõplikult kinnitada või lõplikult kummutada. Kui osake osutub olemasolevaks, siis toob see füüsikateoreetikutele kohe tööd ja põnevust juurde, sest osakestefüüsika standardmudeli järgi niisugust osakest olla ei tohiks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.