Vanades katseandmetes võib peituda uus elementaarosake ({{commentsTotal}})

Vanu teadusandmeid ei tasu ära visata. Õnneks neid kõige tähtsamaid andmeid ei visatagi. Nüüd tundubki, et kahekümne aasta eest tehtud osakestepõrgutuse andmetes on peidus märk ühest seninägemata elementaarosakesest.

Genfis rahvusvahelises tuumauuringute keskuses CERN töötav teadlane Arno Heister otsustas igaks juhuks värske pilguga üle vaadata andmed, mis on saadud 1989. aastal käivitunud ja 15 aastat väldanud eksperimendis, mis käis sellessamas suures tunnelis, kus praegu põrgutab prootoneid kuulus Higgsi bosoni otsimise ja leidmise seadistu.

Tollal tekitati eksperimendis miljoneid Z-bosoneid ja vaadati, millisteks teisteks osakesteks need lagunesid. Eriti tähelepanelikult otsiti just niisuguseid osakesi, mille olemasolu ennustas füüsikateooria.

Heister püüdis aga nüüd andmed analüüsida nii-öelda puhta pilguga ja avastaski, et andmetes leidub nii-öelda väike muhk, mis viitab, et umbes 30-gigaelektronvoldise energia juures on tekkinud pisut rohkem Z-bosonite lagunemissaadusi kui teooriast järeldub.

Ta kirjutab ajakirjas arXiv, et tõenäosus, et tegu on lihtsalt juhusega, on ainult üks 740 vastu. See tundub lootustandev, kuid tegu võib ikkagi olla sisutühja statistilise kõrvalekaldega. Osakestefüüsikutel on kombeks uue osakese avastamisest kindlal toonil teada anda alles siis, kui juhuse võimalus on kahanenud ühele 3,5 miljoni vastu.

Õnneks on praegu ka töös mitu katseseadet, millega uusi andmeid koguda ja uue osakese olemasolu üsna kiiresti kas lõplikult kinnitada või lõplikult kummutada. Kui osake osutub olemasolevaks, siis toob see füüsikateoreetikutele kohe tööd ja põnevust juurde, sest osakestefüüsika standardmudeli järgi niisugust osakest olla ei tohiks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: