Vanades katseandmetes võib peituda uus elementaarosake ({{commentsTotal}})

Vanu teadusandmeid ei tasu ära visata. Õnneks neid kõige tähtsamaid andmeid ei visatagi. Nüüd tundubki, et kahekümne aasta eest tehtud osakestepõrgutuse andmetes on peidus märk ühest seninägemata elementaarosakesest.

Genfis rahvusvahelises tuumauuringute keskuses CERN töötav teadlane Arno Heister otsustas igaks juhuks värske pilguga üle vaadata andmed, mis on saadud 1989. aastal käivitunud ja 15 aastat väldanud eksperimendis, mis käis sellessamas suures tunnelis, kus praegu põrgutab prootoneid kuulus Higgsi bosoni otsimise ja leidmise seadistu.

Tollal tekitati eksperimendis miljoneid Z-bosoneid ja vaadati, millisteks teisteks osakesteks need lagunesid. Eriti tähelepanelikult otsiti just niisuguseid osakesi, mille olemasolu ennustas füüsikateooria.

Heister püüdis aga nüüd andmed analüüsida nii-öelda puhta pilguga ja avastaski, et andmetes leidub nii-öelda väike muhk, mis viitab, et umbes 30-gigaelektronvoldise energia juures on tekkinud pisut rohkem Z-bosonite lagunemissaadusi kui teooriast järeldub.

Ta kirjutab ajakirjas arXiv, et tõenäosus, et tegu on lihtsalt juhusega, on ainult üks 740 vastu. See tundub lootustandev, kuid tegu võib ikkagi olla sisutühja statistilise kõrvalekaldega. Osakestefüüsikutel on kombeks uue osakese avastamisest kindlal toonil teada anda alles siis, kui juhuse võimalus on kahanenud ühele 3,5 miljoni vastu.

Õnneks on praegu ka töös mitu katseseadet, millega uusi andmeid koguda ja uue osakese olemasolu üsna kiiresti kas lõplikult kinnitada või lõplikult kummutada. Kui osake osutub olemasolevaks, siis toob see füüsikateoreetikutele kohe tööd ja põnevust juurde, sest osakestefüüsika standardmudeli järgi niisugust osakest olla ei tohiks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.