Vanades katseandmetes võib peituda uus elementaarosake ({{commentsTotal}})

Vanu teadusandmeid ei tasu ära visata. Õnneks neid kõige tähtsamaid andmeid ei visatagi. Nüüd tundubki, et kahekümne aasta eest tehtud osakestepõrgutuse andmetes on peidus märk ühest seninägemata elementaarosakesest.

Genfis rahvusvahelises tuumauuringute keskuses CERN töötav teadlane Arno Heister otsustas igaks juhuks värske pilguga üle vaadata andmed, mis on saadud 1989. aastal käivitunud ja 15 aastat väldanud eksperimendis, mis käis sellessamas suures tunnelis, kus praegu põrgutab prootoneid kuulus Higgsi bosoni otsimise ja leidmise seadistu.

Tollal tekitati eksperimendis miljoneid Z-bosoneid ja vaadati, millisteks teisteks osakesteks need lagunesid. Eriti tähelepanelikult otsiti just niisuguseid osakesi, mille olemasolu ennustas füüsikateooria.

Heister püüdis aga nüüd andmed analüüsida nii-öelda puhta pilguga ja avastaski, et andmetes leidub nii-öelda väike muhk, mis viitab, et umbes 30-gigaelektronvoldise energia juures on tekkinud pisut rohkem Z-bosonite lagunemissaadusi kui teooriast järeldub.

Ta kirjutab ajakirjas arXiv, et tõenäosus, et tegu on lihtsalt juhusega, on ainult üks 740 vastu. See tundub lootustandev, kuid tegu võib ikkagi olla sisutühja statistilise kõrvalekaldega. Osakestefüüsikutel on kombeks uue osakese avastamisest kindlal toonil teada anda alles siis, kui juhuse võimalus on kahanenud ühele 3,5 miljoni vastu.

Õnneks on praegu ka töös mitu katseseadet, millega uusi andmeid koguda ja uue osakese olemasolu üsna kiiresti kas lõplikult kinnitada või lõplikult kummutada. Kui osake osutub olemasolevaks, siis toob see füüsikateoreetikutele kohe tööd ja põnevust juurde, sest osakestefüüsika standardmudeli järgi niisugust osakest olla ei tohiks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.