100 sekundi video: mis juhtub ajuga vananedes? ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba räägib vananemisega kaasneda võivatest ajuhaigustest.

Meil kõigil on hea meel, et inimese keskmine eluiga on pikenenud – me elame poole kauem kui sajand tagasi. See tähendab, et vananevates rahvastikes arenenud maades on eakate vanuserühm üha suurema osakaaluga, kuid paraku on selles vanuserühmas suurem osakaal ka haigustel, mille puhul tekib neurodegenratsioon.

Aju aja kulgedes hakkab kaotama närvirakkusid ja kui see toimub mingites kindlates aju osades, siis see võib tähendada avaldusi haigustena, nagu nt Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi või motoneuroni haigus, mis võib tähendada liikumise aeglustumist, värinat, vaimsete võimete allakäiku.

Sellised haigused on suureks koormuseks nii perekonnale kui ühiskonnale, lisaks sellele, et nad on koormuseks inimesele endale ja häirivad elukvaliteeti.

Kuigi teaduse areng on olnud kiire nende haiguste diagnoosimisel, siis kahjuks ei ole meil praegu veel võimalik nende haiguste kulgu peatada, kuigi meil on olemas variandid sümptomite leevendamiseks. Praegu ootame uusi arenguid nende haiguste käsitlemiseks just selles plaanis, et nende kulgu peatada ja koos sellega inimeste elukvaliteeti ka eakana parandada.

Professor Pille Taba peab 3. novembril kell 16.15 inauguratsiooniloengu "Aju, vananemine ja neurodegenratsioon", mis annab ülevaate arengutest neurodegeneratiivsete haiguste käsitluses: diagnostiliste biomarkerite otsingutest ja ravivõimaluste ootustest. Loengu veebiülekannet saab vaadata ka ERR Novaatori vahendusel.



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.