100 sekundi video: mis juhtub ajuga vananedes? ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba räägib vananemisega kaasneda võivatest ajuhaigustest.

Meil kõigil on hea meel, et inimese keskmine eluiga on pikenenud – me elame poole kauem kui sajand tagasi. See tähendab, et vananevates rahvastikes arenenud maades on eakate vanuserühm üha suurema osakaaluga, kuid paraku on selles vanuserühmas suurem osakaal ka haigustel, mille puhul tekib neurodegenratsioon.

Aju aja kulgedes hakkab kaotama närvirakkusid ja kui see toimub mingites kindlates aju osades, siis see võib tähendada avaldusi haigustena, nagu nt Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi või motoneuroni haigus, mis võib tähendada liikumise aeglustumist, värinat, vaimsete võimete allakäiku.

Sellised haigused on suureks koormuseks nii perekonnale kui ühiskonnale, lisaks sellele, et nad on koormuseks inimesele endale ja häirivad elukvaliteeti.

Kuigi teaduse areng on olnud kiire nende haiguste diagnoosimisel, siis kahjuks ei ole meil praegu veel võimalik nende haiguste kulgu peatada, kuigi meil on olemas variandid sümptomite leevendamiseks. Praegu ootame uusi arenguid nende haiguste käsitlemiseks just selles plaanis, et nende kulgu peatada ja koos sellega inimeste elukvaliteeti ka eakana parandada.

Professor Pille Taba peab 3. novembril kell 16.15 inauguratsiooniloengu "Aju, vananemine ja neurodegenratsioon", mis annab ülevaate arengutest neurodegeneratiivsete haiguste käsitluses: diagnostiliste biomarkerite otsingutest ja ravivõimaluste ootustest. Loengu veebiülekannet saab vaadata ka ERR Novaatori vahendusel.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?