100 sekundi video: mis juhtub ajuga vananedes? ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba räägib vananemisega kaasneda võivatest ajuhaigustest.

Meil kõigil on hea meel, et inimese keskmine eluiga on pikenenud – me elame poole kauem kui sajand tagasi. See tähendab, et vananevates rahvastikes arenenud maades on eakate vanuserühm üha suurema osakaaluga, kuid paraku on selles vanuserühmas suurem osakaal ka haigustel, mille puhul tekib neurodegenratsioon.

Aju aja kulgedes hakkab kaotama närvirakkusid ja kui see toimub mingites kindlates aju osades, siis see võib tähendada avaldusi haigustena, nagu nt Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi või motoneuroni haigus, mis võib tähendada liikumise aeglustumist, värinat, vaimsete võimete allakäiku.

Sellised haigused on suureks koormuseks nii perekonnale kui ühiskonnale, lisaks sellele, et nad on koormuseks inimesele endale ja häirivad elukvaliteeti.

Kuigi teaduse areng on olnud kiire nende haiguste diagnoosimisel, siis kahjuks ei ole meil praegu veel võimalik nende haiguste kulgu peatada, kuigi meil on olemas variandid sümptomite leevendamiseks. Praegu ootame uusi arenguid nende haiguste käsitlemiseks just selles plaanis, et nende kulgu peatada ja koos sellega inimeste elukvaliteeti ka eakana parandada.

Professor Pille Taba peab 3. novembril kell 16.15 inauguratsiooniloengu "Aju, vananemine ja neurodegenratsioon", mis annab ülevaate arengutest neurodegeneratiivsete haiguste käsitluses: diagnostiliste biomarkerite otsingutest ja ravivõimaluste ootustest. Loengu veebiülekannet saab vaadata ka ERR Novaatori vahendusel.



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.