100 sekundi video: mis juhtub ajuga vananedes? ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba räägib vananemisega kaasneda võivatest ajuhaigustest.

Meil kõigil on hea meel, et inimese keskmine eluiga on pikenenud – me elame poole kauem kui sajand tagasi. See tähendab, et vananevates rahvastikes arenenud maades on eakate vanuserühm üha suurema osakaaluga, kuid paraku on selles vanuserühmas suurem osakaal ka haigustel, mille puhul tekib neurodegenratsioon.

Aju aja kulgedes hakkab kaotama närvirakkusid ja kui see toimub mingites kindlates aju osades, siis see võib tähendada avaldusi haigustena, nagu nt Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi või motoneuroni haigus, mis võib tähendada liikumise aeglustumist, värinat, vaimsete võimete allakäiku.

Sellised haigused on suureks koormuseks nii perekonnale kui ühiskonnale, lisaks sellele, et nad on koormuseks inimesele endale ja häirivad elukvaliteeti.

Kuigi teaduse areng on olnud kiire nende haiguste diagnoosimisel, siis kahjuks ei ole meil praegu veel võimalik nende haiguste kulgu peatada, kuigi meil on olemas variandid sümptomite leevendamiseks. Praegu ootame uusi arenguid nende haiguste käsitlemiseks just selles plaanis, et nende kulgu peatada ja koos sellega inimeste elukvaliteeti ka eakana parandada.

Professor Pille Taba peab 3. novembril kell 16.15 inauguratsiooniloengu "Aju, vananemine ja neurodegenratsioon", mis annab ülevaate arengutest neurodegeneratiivsete haiguste käsitluses: diagnostiliste biomarkerite otsingutest ja ravivõimaluste ootustest. Loengu veebiülekannet saab vaadata ka ERR Novaatori vahendusel.



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.