Rasvatihane võib päästa susisemisega oma elu ({{commentsTotal}})

Pesakasti avast pisteti sisse rähni topis ja registreeriti emaslinnu käitumine. Autor: Marko Mägi

Rasvatihase erinevaid kõlavaid laule tunnevad paljud, kuid vähesed on kuulnud seda lindu mao kombel susisemas. Susinat kuuleb pesakastis hauduvale emaslinnule peale sattudes, mujal rasvatihane seda häälitsust ei kasuta.

Põhjus on kiskjates nagu nirk, kärp, metsnugis, värbkakk, hulkuvad kassid, kes on õõnsuses askeldavale vanalinnule ohuks. Kuigi õõnsuses on pesa kiskjate eest suhteliselt hästi kaitstud, võib pesa avastamise korral õõnsusest saada surmalõks – ainus põgenemistee on kiskja kontrolli all ning halvemal juhul mahub kiskja õõnsusest sissegi.

Suurim oht ähvardab just mune hauduvaid emaseid rasvatihaseid, kes kaheteistkümne haudumiseks kuluva päeva vältel istuvad kannatlikult pesal ja soojendavad mune, lahkudes sealt harva. Kui avaspesitsejad linnud saavad kiskja lähenedes kiiresti igas suunas põgeneda, siis õõnelindudel on põgenemisteid vaid üks.

Arvatavalt on susina eesmärk kiskjat ehmatada. Susisev häälitsus (ingl k hissing) algab kähisevalt ja lõpeb ššš -häälitsusega, sageli lööb emaslind susina lõppedes sabasuled ning tiivad järsult laiali, et selliselt sissetungijat veelgi ehmatada. Häälitsus on sarnane mao susinale või nirgi hoiatushäälitsusele ning see peaks võimalikke kiskjaid peletama või ehmatama sedavõrd, et emaslinnul tekib võimalus õõnsusest põgeneda enne, kui kiskja end koguda jõuab.

Küsimusele, kas susisemine ka tegelikult lindudele tulu toob ja nende ellujäämisvõimalusi suurendab või ärgitab see kiskjat veelgi agressiivsemalt pesaava ründama, andis vastuse Eestis ja Lätis läbi viidud uuring.

Haudeperioodil pisteti pesakasti avast sisse rähni topis ja registreeriti emaslinnu käitumine – jälgiti, kas lind hakkas susisema, kui sagedasti ta susises ning kui kaua kulus aega susisemiseni. Hiljem kõrvutati pesarüüste andmestik lindude reageerimisega, et hinnata selliselt susisemise tõhusust.

Valdav osa emaslindudest hakkas rähni topist nähes susisema. Pesakastide rüüstamine ei sõltunud küll emaslinnu susisemisest, kuid susisevate emaslindude ellujäämus oli oluliselt suurem. Susisevate emaslindude pesadest rüüstati 15,4%, neist 28,9% juhtudest oli emaslind tapetud; rähni nähes vaikselt püsinud lindude pesadest rüüstati 28,6%, neist 75% juhtudest oli tapetud ka emaslind. Lisaks näitas katse, et pesakastist kostvat susina helisalvestust kuuldes lõpetasid pesakasti ründamise kassid.

Tulemustest võis järeldada, et kiskjat ehmatades ning tema küüsist pääsenuna on linnul võimalus uuesti pesitseda. Siiski tõestas hiljisem uuring, et susisevad ja vaikivad emaslinnud pesitsuse edukuselt ei erine. Seega ei ole kiskjat ehmatav käitumine otseselt seotud isendi sigimisedukusega, vaid selle kasu sõltub pigem konkreetsetest oludest ja emaslinnu isiksusomadustest.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.