Putuktoit võiks mineraalainete poolest loomaliha asendada ({{commentsTotal}})

Maakera rahvaarv kasvab ja selleks, et kõik see vägi söönuks saaks, on välja käidud mõte, et rohkem inimesi peaks end harjutama putukaid sööma. Lääne kultuuriruumi inimestele on see mõte esialgu üsna võõristav, aga tegelikult elab maailmas juba praegu enam kui kaks miljardit inimest, kes aeg-ajalt putukaid söövad. Kokku teatakse söödavaid putukaid olevat umbes 1900 liiki.

Briti ja hiina teadlased on nüüd aga uurinud putuktoidulisuse väljavaateid puht-faktipõhiselt ja leidnud, et vähemalt paljude tähtsamate toiteelementide, eeskätt just raua sisalduselt on rohutirtsud, kilgid ja muud putukad enam-vähem sama rikkad kui näiteks veiseliha.

Gladys Latunde-Dada Londoni King's College'ist ja ta kolleegid mõõtsid mitme putukaliigi isendite mineraalainete-sisaldust ja püüdsid laborikatsete põhjal hinnata, kui palju suudab inimene neist ainetest putukaid süües omandada.

Selgus, mõnevõrra üllatuslikult, et putukatest omandab inimene selliseid toiteelemente nagu kaltsium, vask ja tsink paremini kui samu aineid veiselihast.

Selgus ka, mitte ehk eriti üllatuslikult, et eri putukaliikides oli eri aineid eri hulgal. Kilgid sisaldavad näiteks rohkem rauda kui paljud teised putukad. Just rauda aga võib inimesel muidu puudu jääda, kui ta liha ei söö ja see võib kaasa tuua vaimsete võimete langust, immuunsüsteemi nõrkust ja muid hädasid.

Latunde-Dada ja kaasautorid kirjutavad oma uurimistulemustest ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.