Putuktoit võiks mineraalainete poolest loomaliha asendada ({{commentsTotal}})

Maakera rahvaarv kasvab ja selleks, et kõik see vägi söönuks saaks, on välja käidud mõte, et rohkem inimesi peaks end harjutama putukaid sööma. Lääne kultuuriruumi inimestele on see mõte esialgu üsna võõristav, aga tegelikult elab maailmas juba praegu enam kui kaks miljardit inimest, kes aeg-ajalt putukaid söövad. Kokku teatakse söödavaid putukaid olevat umbes 1900 liiki.

Briti ja hiina teadlased on nüüd aga uurinud putuktoidulisuse väljavaateid puht-faktipõhiselt ja leidnud, et vähemalt paljude tähtsamate toiteelementide, eeskätt just raua sisalduselt on rohutirtsud, kilgid ja muud putukad enam-vähem sama rikkad kui näiteks veiseliha.

Gladys Latunde-Dada Londoni King's College'ist ja ta kolleegid mõõtsid mitme putukaliigi isendite mineraalainete-sisaldust ja püüdsid laborikatsete põhjal hinnata, kui palju suudab inimene neist ainetest putukaid süües omandada.

Selgus, mõnevõrra üllatuslikult, et putukatest omandab inimene selliseid toiteelemente nagu kaltsium, vask ja tsink paremini kui samu aineid veiselihast.

Selgus ka, mitte ehk eriti üllatuslikult, et eri putukaliikides oli eri aineid eri hulgal. Kilgid sisaldavad näiteks rohkem rauda kui paljud teised putukad. Just rauda aga võib inimesel muidu puudu jääda, kui ta liha ei söö ja see võib kaasa tuua vaimsete võimete langust, immuunsüsteemi nõrkust ja muid hädasid.

Latunde-Dada ja kaasautorid kirjutavad oma uurimistulemustest ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaelusega Euroopa naarits Hiiumaal.

Liikide kuues väljasuremine - kas ka Eestis?

Igal aastal avastatakse üle maailma sadu uusi taime- ja loomaliike – nende seas taimed, mis sisaldavad võimalikke ravimeid rasketele haigustele ja loomad, kelle insenerioskustest oleks õppida nii mõndagi. Juhtub ka, et äsja leitud liik on avastamisega samal ajal juba hääbumas. Kas väikeses Eestis tasub üldse liikide väljasuremise pärast muretseda?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: