TTÜ teadussekundid: satelliitpildid merekeskkonna seires ({{commentsTotal}})

Maast tehtud satelliitpilte näeb kõige sagedamini ilmateates. Satelliitseire või kaugseire laiemalt on aga enamat, kui lihtsalt ilusad pildid ja nende visuaalne interpreteerimine. Satelliitpiltidel leiduvale infole võib rajada väga erinevaid operatiivseid merekeskkonna seire teenuseid.

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) meresüsteemide instituudi vanemteadur Rivo Uiboupin peab oma töös ühildama kosmosetehnoloogia võimalused ja keskkonnaseire vajadused. Seega peab ta vastama küsimusele, mida on vaja merekeskkonna seireteenuse väljaarendamiseks, et teenus pakuks lisandväärtust tavalistele laevadelt ja mõõtejaamadest tehtavale keskkonnaseirele?

''Esimene ja kõige suurem kaugseire väärtus merekeskkonna seires on hea ruumiline katvus. See tähendab võimalust jälgida protsesse suurtel aladel ja kohtades, kus mõõtmiste teostamine muul viisil on liiga keerukas või kallis,'' sedastab Uiboupin.

Teiseks tuleb piisava täpsusega määrata mõni keskkonnaparameeter. Satelliitpiltide töötlemisel kasutatavad algoritmid võimaldavad näiteks määrata suurtel aladel merevee taseme ja merejää muutusi paarisentimeetrise täpsusega ning merevee temperatuuri muutusi täpsusega 0,3 ⁰C. Samas kui satelliit ise paikneb Maast 500-700 km kaugusel.

Kolmas oluline keskkonnaseire aspekt on vaatluste teostamise sagedus. Näiteks merejää vaatlemisel on kaugseire andmed kõige tähtsamad võrreldes muude andmetega, kuna just kaugseire annab ruumis ja ajas kõige paremat jääinfot tagamaks ohutut navigatsiooni ka talvel. Viimastel aastatel on tänu Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri programmile Copernicus ja uutele Sentinel seeria satelliitidele paranenud satelliitvaatluste sagedus, mis muudavad need sobivamaks ka teiste merekeskkonna rakenduste jaoks. Näiteks lainevälja muutlikkuse seireks ohutu navigatsiooni tagamiseks.

Neljandaks on vajalik IKT sektori panus, ehk siis andmete töötlemine, analüüsimine ja salvestamine, sest vaatluste sagenedes suurenevad ka andmemahud.

Uiboupin kinnitab: ''Kogu seda teadus-arengustegevust dikteerib ja suunab kasutajavajadus ja kasutajate soovid: millist teenust soovitakse, milliseid pilte ja kui sageli on vaja, kui täpne on info ning kuidas andmed visualiseerida, et need oleks kasutajatele arusaadavad?''

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: