TTÜ teadussekundid: satelliitpildid merekeskkonna seires ({{commentsTotal}})

Maast tehtud satelliitpilte näeb kõige sagedamini ilmateates. Satelliitseire või kaugseire laiemalt on aga enamat, kui lihtsalt ilusad pildid ja nende visuaalne interpreteerimine. Satelliitpiltidel leiduvale infole võib rajada väga erinevaid operatiivseid merekeskkonna seire teenuseid.

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) meresüsteemide instituudi vanemteadur Rivo Uiboupin peab oma töös ühildama kosmosetehnoloogia võimalused ja keskkonnaseire vajadused. Seega peab ta vastama küsimusele, mida on vaja merekeskkonna seireteenuse väljaarendamiseks, et teenus pakuks lisandväärtust tavalistele laevadelt ja mõõtejaamadest tehtavale keskkonnaseirele?

''Esimene ja kõige suurem kaugseire väärtus merekeskkonna seires on hea ruumiline katvus. See tähendab võimalust jälgida protsesse suurtel aladel ja kohtades, kus mõõtmiste teostamine muul viisil on liiga keerukas või kallis,'' sedastab Uiboupin.

Teiseks tuleb piisava täpsusega määrata mõni keskkonnaparameeter. Satelliitpiltide töötlemisel kasutatavad algoritmid võimaldavad näiteks määrata suurtel aladel merevee taseme ja merejää muutusi paarisentimeetrise täpsusega ning merevee temperatuuri muutusi täpsusega 0,3 ⁰C. Samas kui satelliit ise paikneb Maast 500-700 km kaugusel.

Kolmas oluline keskkonnaseire aspekt on vaatluste teostamise sagedus. Näiteks merejää vaatlemisel on kaugseire andmed kõige tähtsamad võrreldes muude andmetega, kuna just kaugseire annab ruumis ja ajas kõige paremat jääinfot tagamaks ohutut navigatsiooni ka talvel. Viimastel aastatel on tänu Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri programmile Copernicus ja uutele Sentinel seeria satelliitidele paranenud satelliitvaatluste sagedus, mis muudavad need sobivamaks ka teiste merekeskkonna rakenduste jaoks. Näiteks lainevälja muutlikkuse seireks ohutu navigatsiooni tagamiseks.

Neljandaks on vajalik IKT sektori panus, ehk siis andmete töötlemine, analüüsimine ja salvestamine, sest vaatluste sagenedes suurenevad ka andmemahud.

Uiboupin kinnitab: ''Kogu seda teadus-arengustegevust dikteerib ja suunab kasutajavajadus ja kasutajate soovid: millist teenust soovitakse, milliseid pilte ja kui sageli on vaja, kui täpne on info ning kuidas andmed visualiseerida, et need oleks kasutajatele arusaadavad?''

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803
Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana

Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.

Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.
Graafik: kõik Kepleri leitud eluks sobilikud eksoplaneedid

USA kosmoseagentuur NASA teatas hiljuti 1284 uue, sh kümnekonna eluks potentsiaalselt eluks sobiva eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest. Kokku on Kepleri kosmoseteleskoobiga seeläbi avastanud 77 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat väikeplaneeti, millel voolab sobivate asjaolude kokkulangemisel vedelas olekus vesi.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.