Tehismõistus mõistab kohtumõistmist   ({{commentsTotal}})

Kas tehisintellekt võib hakata inimeste üle kohut mõistma? Esialgu siiski mitte, aga briti ja ameerika teadlased on loonud tehismõistussüsteemi, mis suudab ligi 80-protsendise täpsusega ennustada või ka iseseisvalt tagantjärele välja mõelda, millise otsuse langetab ühes või teises asjas Euroopa Inimõiguste Kohus.

Nikolaos Aletras Londoni ülikooli kolledžist ja ta kolleegid tutvustasid iseõppivale algoritmile kõigepealt terve hulga inimõiguste kohtu kaasuste materjale, misjärel see siis omandaski sedavõrd suure läbinägemisvõime, et võis edaspidi ka ise ligi neljal viiendikul juhtudest jõuda samasugusele otsusele kui jõudis kohus.

Mõte ei ole selles, et tehismõistus hakkaks kohtunikke asendama, vaid pigem olema neile abiks, juhtimaks tähelepanu korduvatele mustritele ja leidmaks kiiresti üles neid juhtumeid, kus kõige tõenäolisemalt on tegu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni rikkumisega.

Aletras ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Peer J Computer Science, et süsteemi tuleb veel siiski tublisti täiustada, enne kui seda saab praktilisse kasutusse võtta.

Intervjuud Nikolaos Aletrasega kohtunike robotitega asendamisega seonduvatest moraalsetest dilemmadest võib lugeda Novaatorist päeva teises pooles.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.