Tehismõistus mõistab kohtumõistmist   ({{commentsTotal}})

Kas tehisintellekt võib hakata inimeste üle kohut mõistma? Esialgu siiski mitte, aga briti ja ameerika teadlased on loonud tehismõistussüsteemi, mis suudab ligi 80-protsendise täpsusega ennustada või ka iseseisvalt tagantjärele välja mõelda, millise otsuse langetab ühes või teises asjas Euroopa Inimõiguste Kohus.

Nikolaos Aletras Londoni ülikooli kolledžist ja ta kolleegid tutvustasid iseõppivale algoritmile kõigepealt terve hulga inimõiguste kohtu kaasuste materjale, misjärel see siis omandaski sedavõrd suure läbinägemisvõime, et võis edaspidi ka ise ligi neljal viiendikul juhtudest jõuda samasugusele otsusele kui jõudis kohus.

Mõte ei ole selles, et tehismõistus hakkaks kohtunikke asendama, vaid pigem olema neile abiks, juhtimaks tähelepanu korduvatele mustritele ja leidmaks kiiresti üles neid juhtumeid, kus kõige tõenäolisemalt on tegu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni rikkumisega.

Aletras ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Peer J Computer Science, et süsteemi tuleb veel siiski tublisti täiustada, enne kui seda saab praktilisse kasutusse võtta.

Intervjuud Nikolaos Aletrasega kohtunike robotitega asendamisega seonduvatest moraalsetest dilemmadest võib lugeda Novaatorist päeva teises pooles.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.