Doktoritöö: matemaatikateadmised avaldavad õpilaste motivatsioonile olulist mõju   ({{commentsTotal}})

Algklassiõpilaste matemaatikateadmiste ja motivatsiooni vahelisi seoseid uurinud doktoritööst selgub, et motivatsiooniprobleemid võivad tuleneda vähestest ainealastest teadmistest.

"Töö näitab, et laste teadmised ja motivatsioon on seotud juba algklassides. Paremate teadmistega lapsed tunnevad hiljem aine vastu suuremat huvi ning muretsevad vähem enda võrdlemise pärast teistega. Selleks, et aine algklasside õpilastele meeldiks, tuleb lastel õpitavast aru saada," kinnitas Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Anna-Liisa Jõgi.

Lisaks ilmnes tööst, et kehvema eneseregulatsiooniga lapsed tunnevad vajadust õppida n-ö hinnete pärast ja võrrelda enda tulemusi kaaslaste omadega.

Teise olulise tulemusena selgus, et keerulisemaid sisulist arusaamist nõudvaid matemaatikaülesandeid lahendavad paremini õpilased, kes oskavad enda käitumist reguleerida ehk käitumist planeerida, jälgida ja vajadusel muuta. Jõgi rõhutas, et laste matemaatikateadmiste arenguks on vaja tunnis toetada ka nende eneseregulatsioonioskusi ja kognitiivseid võimeid.

Töös põhineb enam kui 800 lapse kohta kogutud andmetel, kelle arengut jälgiti esimese kolme kooliaasta vältel, ja valmis osana Tallinna Ülikooli psühholoogia suuna uurimisprojektist ''Lasteaiast kooli''. Eesti kasvatusteaduste kontekstis paistab töö silma nii uuritavate hulga, pikiuuringu disaini kui andmeanalüüsi põhjalikkuse poolest.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub Tallinna ülikooli auditooriumis M-648 (Uus-Sadama tn 5) kell 14. Doktoritöö juhendajad on TLÜ professor Eve Kikas ja Jyväskylä ülikooli professor Marja-Kristiina Lerkkanen. Oponendid on Tartu ülikooli dotsent Terje Hõim ja Turu ülikooli dotsent Janne Lepola. Töö täistekst on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.