Doktoritöö: matemaatikateadmised avaldavad õpilaste motivatsioonile olulist mõju   ({{commentsTotal}})

Algklassiõpilaste matemaatikateadmiste ja motivatsiooni vahelisi seoseid uurinud doktoritööst selgub, et motivatsiooniprobleemid võivad tuleneda vähestest ainealastest teadmistest.

"Töö näitab, et laste teadmised ja motivatsioon on seotud juba algklassides. Paremate teadmistega lapsed tunnevad hiljem aine vastu suuremat huvi ning muretsevad vähem enda võrdlemise pärast teistega. Selleks, et aine algklasside õpilastele meeldiks, tuleb lastel õpitavast aru saada," kinnitas Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Anna-Liisa Jõgi.

Lisaks ilmnes tööst, et kehvema eneseregulatsiooniga lapsed tunnevad vajadust õppida n-ö hinnete pärast ja võrrelda enda tulemusi kaaslaste omadega.

Teise olulise tulemusena selgus, et keerulisemaid sisulist arusaamist nõudvaid matemaatikaülesandeid lahendavad paremini õpilased, kes oskavad enda käitumist reguleerida ehk käitumist planeerida, jälgida ja vajadusel muuta. Jõgi rõhutas, et laste matemaatikateadmiste arenguks on vaja tunnis toetada ka nende eneseregulatsioonioskusi ja kognitiivseid võimeid.

Töös põhineb enam kui 800 lapse kohta kogutud andmetel, kelle arengut jälgiti esimese kolme kooliaasta vältel, ja valmis osana Tallinna Ülikooli psühholoogia suuna uurimisprojektist ''Lasteaiast kooli''. Eesti kasvatusteaduste kontekstis paistab töö silma nii uuritavate hulga, pikiuuringu disaini kui andmeanalüüsi põhjalikkuse poolest.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub Tallinna ülikooli auditooriumis M-648 (Uus-Sadama tn 5) kell 14. Doktoritöö juhendajad on TLÜ professor Eve Kikas ja Jyväskylä ülikooli professor Marja-Kristiina Lerkkanen. Oponendid on Tartu ülikooli dotsent Terje Hõim ja Turu ülikooli dotsent Janne Lepola. Töö täistekst on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: