Lugeja küsib: kui mõttekas on talvel mütsi kandmine? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: moominmolly/Creative Commons

Luiged on läinud ja lumigi juba korra maad emmanud. Viimane hetk on sahtlist välja otsida müts, sall ja ülejäänud talvevarustus. Küsimusele, kui palju hoolikalt sätitud soengu sassi ajamisest praktilist kasu sünnib, vastab Tartu ülikooli spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik ja Yale'i ülikooli viroloog Ellen Foxman.

Vahur Ööpik: Lühike vastus on, et soojuskao vähendamiseks on talvel mütsi kandmisest palju kasu. Kasu on eriti suur vanemaealistel inimestel ja lastel, sest neil toimib füsioloogiline soojusregulatsioon madalama efektiivsusega kui noortel täiskasvanutel.

Soojuskadu sõltub väga suurel määral nahatemperatuuri ja õhutemperatuuri erinevusest. Loomadel reguleerib soojusvahetust nahapinna ja ümbritseva õhu vahel nende karvkate. Inimese puhul on selles kontekstis tähtsus üksnes juustel. Õhutemperatuuril alla 0 °C järgi võib kiilaspäisel peakatteta inimesel soojuskadu peanaha kaudu moodustada kuni 50 protsenti kogu soojuskaost. Peakatte kandmine vähendab soojuskadu peanaha kaudu tunduvalt. Seega on peakatte soojuskadu vähendav efekt tõenäoliselt kõige suurem kiilaspäistel vanemaealistel inimestel.

Peakatte kandmine vähendab soojuskadu olulisel määral siiski kõigil inimestel, sest peanaha verevarustus on rikkalik ning veri kannab soojuse keha süvapiirkondadest keha pinnale. Peakatte all tekib aga mikrokliima tsoon, mille temperatuuri erinevus peanaha temperatuurist on palju väiksem, kui peanaha ja ümbritseva õhu temperatuuri erinevus.

Mõistagi sõltub peakatte täpne tõhusus soojuskao vähendajana materjalist, millest see valmistatud on ja mitmest muust tegurist.

Ellen Foxman: Esmalt tasub ehk teada, et harilikku külmetust põhjustavaid rinoviirusi leidub isegi umbes 15 protsendi täiesti tervete inimeste ninas. Seejuures pole nad sellest isegi teadlikud. Samuti ei õnnestu meil isegi laboris tihti inimesi rinoviirustega sihilikult nakatada. See taandub inimeste immuunsüsteemile ja siin tuleb mängu ka temperatuur.

Katsed on näidanud, et ninaõõnt ääristavate epiteelkoe rakkude immuunvastus rinoviirustele sõltub temperatuurist tugevalt. Normaalsel kehatemperatuuril, 37 °C, toimib viirusi tõrjuv masinavärk hästi. Kuid mida madalam on sissehingatava õhu temperatuur ja sellest lähtuvalt rakkude temperatuur, seda vähem toodetakse neis interferoone, mis pidurdavad rakkudes viiruse levikut. Juba kaks kraadi madalamal temperatuuril paljundavad need ennast seetõttu märksa tõhusamalt.

Lisaks surevad nakatunud rakud normaalsel kehatemperatuuril kiiremini, mis pärsib viiruse levikut ja viiruse geene tükkideks lõikav ensüüm RNAseL toimib kõrgemal temperatuuril tõhusamalt. Viimaks toodavad rakud madalamal temperatuuril oluliselt vähem signaalmolekule, mis teisi rakke viiruse eest hoiataks.

Seega, kuigi me ei saa uuringute põhjal otseselt väita, et mütsi ja salli kandmine aitab külmetust eemal hoida, on meil hea põhjus arvata, et vanemate kuulamisest ja salli kandmisest on tõepoolest kasu. Mütsi puhul on muidugi raske näha, et see kuidagi epiteelkoe rakkude temperatuuride mõjutaks, kuid salli tõmban ma külmadel päevadel igatahes suu ja nina ette.



Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803
Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana

Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.

Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.
Graafik: kõik Kepleri leitud eluks sobilikud eksoplaneedid

USA kosmoseagentuur NASA teatas hiljuti 1284 uue, sh kümnekonna eluks potentsiaalselt eluks sobiva eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest. Kokku on Kepleri kosmoseteleskoobiga seeläbi avastanud 77 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat väikeplaneeti, millel voolab sobivate asjaolude kokkulangemisel vedelas olekus vesi.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.