Kristjan Port: Hiina hiidprojekt muudab argielu kõikehaaravaks punktikogumismänguks ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Phil Chambers/Creative Commons

Kui kool algab kell 8, peaks laps ärkama umbes 6.45, et pesta, süüa ja kooli sõita. Soovituslikult peaks koolilaps magama 8–9 tundi ja järelikult peaks ta magama minema kella 21 paiku. Aga seda ei juhtu. Lapsevanem võib seda tahta, aga ta ei saa ülesandega hakkama ja vajab abi. Appi tuleb riik. Karistada saab nii saamatu lapsevanem kui ka sõnakuulmatu laps.

Karistuseks on negatiivsed punktid riiklikus registris. Kui negatiivsete punktide hulk hakkab kasvama liiga kiiresti, muutuvad karistused otsesemaks, vähendades sotsiaalseid privileege, juurdepääsu riiklikele hüvedele ja teenustele, headele kohtadele kinos, soodsale pangalaenule vmt. Karistada saab ka halva õppeedukuse pärast, vanematele vastuhaku tõttu ja liiga kaua arvutimängu mängides. Huvitav, kas lapsevanemad sooviksid riigilt sellist abi.

Tõeliselt hooliv riik ei hakkaks seda isegi küsima. Samamoodi vitsutaks valitsus õnneliku elu nimel täiskasvanuid, kes rikuvad kooselureegleid, ületavad kiirust või laisklevad. Õigluse ja motivatsiooni nimel on samahästi võimalik teenida hea kodaniku tegudega plusspunkte.

Kirjeldatut võiks pidada ulmeks ja utoopiaks. Viimane võib olla tõele lähemal, aga ulmeks seda enam pidada ei saa. Hiina Rahvavabariigis on koostatud esialgne töökava arendada aastaks 2020 välja õilsat käitumist soosiv ja halba ülalpidamist demotiveeriv sotsiaalse krediidi süsteem. Selleks ajaks peaks olema olemas seadusandlik raamistik, punktide kogumise standardid ja regulatsioonid ning kogu ühiskonda hõlmava sotsiaalse krediidi haldamise süsteem ja seotud teenuste turg.

Lihtsuses võib idee kokku võtta nii, et rikkudes ühiskonna usaldust ühes kohas kaotad ühiskonna usalduse kõikjal. Teine lihtne mõte on seotud teostatavusega. Kõige eelduseks on IKT, ehk andmebaasid ja internet. Uue sotsiaalse kvaliteedi tõttu hakatakse uue ajastu internetti nimetama Internet+.

Sellega saab lihtne osa otsa. Projekti teostamine eeldab inimeste elu kõikset registreerimist ning seotud andmete veatut ja tõhusat koondamist ning kogunenu põhjal objektiivse skoori tuletamist. Viimane pole suures, erinevate väärtustega kultuuridega ja paratamatult norme muutvas ja uusi reegleid loovas ühiskonnas sugugi lihtne ülesanne, et vältida sõna ''utoopia'' kasutamist.

Omal moel on tegemist Hiinale omase kultuurinähtusega. Hiigelriik korraldas möödunud sajandil mitmeid totaalseid, kõike haaranud ettevõtmisi, millest meelelahutuslikult intrigeerivateks võib pidada kahjuritega võitlemise kampaaniaid. Rahvavaenlasteks oli kuulutatud neli kahjurit: sääsed, rotid, kirbud ja varblased. Viimaste süüks oli vilja söömise isu.

Varblaste hävitamiseks hakkasid elanikud samaaegselt pannide ja pottidega kolistama, peletades kõik linnud puudelt õhku tõusma. Kolinat tehti kaks päeva jutti ehk seni kuni vaesed linnud kurnatute ja koolnutena maa peale kukkusid. Esialgu edukas ettevõtmine tõi korraldajatele uue õppetunni järgmisel aastal kannatada saanud viljasaagi näol, sest varblaste poolt söömata jäänud putukad hävitasid rohkem vilja, kui seda olid suutnud sulelised söödikud. Eriti kurbade tagajärgedega olid metsi ja rohelust hävitavama asunud rohutirtsude parved.

Hiina totaalsete riiklike projektide hulka kuuluvad kindlasti veel ühe lapse sünnitamise iibekontrollirežiim, ühe partei poliitika, nn Hiina tulemüüriga tsenseeritud internet, unustamata omaaegset rahvavaenlasi ühiskonnast välja juurinud kultuurirevolutsiooni. Omal objektiivsel moel võib kõigi nende ettevõtmiste taga näha heaoluühiskonna loomise idealistlikke pürgimusi. Sama objektiivselt peab tunnistama tehtu traagilisi tulemusi.

Oluline osa kirjeldatud ettevõtmiste tagajärgedest teevad tänaseni sedavõrd haiget, et võiks mõjuda hoiatava õppetunnina. Ent loomusega on raske võidelda ja käivitumas on järjekordne sotsiaalne ning poliitiline eksperiment kantuna mehhanistlikust optimismist, et arvutitega saab teha imesid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803
Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana

Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.

Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.
Graafik: kõik Kepleri leitud eluks sobilikud eksoplaneedid

USA kosmoseagentuur NASA teatas hiljuti 1284 uue, sh kümnekonna eluks potentsiaalselt eluks sobiva eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest. Kokku on Kepleri kosmoseteleskoobiga seeläbi avastanud 77 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat väikeplaneeti, millel voolab sobivate asjaolude kokkulangemisel vedelas olekus vesi.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.