Nooruses õpitud mehisus teeb vanade meeste elu kibedaks ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Vananedes jätkavad mehed nooruses omandatud maskuliinsusrolli täitmist. See aga raskendab kõrgema eaga kaasnevate hädadega toimetulekut.

Ühiskonnas on levinud teatud ootused sellele, milline on õige mees, kuid see sageli ajatu nägemus mehelikkusest ei kattu vanadusega kaasnevate muutustega. Seetõttu jäävad eakad mehed juhiseta, kuidas käituda või emotsioonidega toime tulla.

Praegused eakad mehed kehastasid noormeestena tol ajal kehtinud kultuurilisi ja ühiskondlikke mehelikkuse ideaale – vastupidavus, sõltumatus, nutmise ja haavatavuse vältimine ning kartmatu riskimine. Nüüd aga seisavad nad silmitsi terviseprobleemidega, abikaasa ja teiste lähedaste kaotusega, pensionile jäämise ning vajadusega täita hooldaja ülesandeid pereliikme abistamisel.

Minevikus õpitu on meisse tugevalt juurdunud, selgub USA Case Western Reserve’i ülikoolis ligi saja varem ilmunud teadustöö põhjal läbi viidud metaanalüüsis. Selle tarvis töötati läbi uuringud, mis ilmunud pärast 2000. aastat ja kus 1950–1960-aastatel maskuliinsusjuhendid omandanud vanemad mehed räägivad ise mehelikkusest ja vanadusest.

Töö kaasautori, sotsioloogia doktorant Kaitlyn Barnes Langendoerferi sõnul on meestel raskusi vanadusega hakkama saamisega, kuna nad järgivad maskuliinsusideaali, mis ei arvesta kõrgema ea eripäradega.

“Uuringust on näha, et meestel on raskusi leinaga, see on seisund, kus inimene on haavatav. Samuti hooldamisega, kuna see seostub naiselikkusega,” rääkis Langendoerfer. “Kui nad tahavad nutta, siis tunnevad mehed, et seda tuleb teha kodus, teistest eemal ja seda isegi siis, kui tema kaasa on surnud. Mehed peavad oma maskuliinsuse ümber tõlgendama, et elumuudatustega toime tulla.”

Maskuliinsuse “stsenaarium”, mida eakad mehed endiselt järgisid, on jaotunud neljaosaliseks mehelikkuse ideaaliks. Esmakordselt avaldas selle sotsioloog Robert Brannon seitsmekümnendatel, mil uuringutes vaadeldud mehed täisikka jõudsid. Mudeli neli ideaali on:

  • Mehed ei nuta: mehed peavad vältima feminiinsust, ei tohi nõrkust välja näidata ja varjama oma elu intiimseid külgi.
  • Tähtis nina: mehed peavad saavutama ja säilitama võimu ning tunnustuse, neilt eeldatakse edukust kõigis ettevõtmistes.
  • Tugev tamm: mehed peavad olema “tugevat ja vaikset tüüpi”, käituma kindlameelselt ja emotsioonitult igas olukorras.
  • Gaas põhja: mehed peavad olema vastupidavad, seiklushimulised, nad ei tohi kunagi alla anda ja elama elu täis riske.

“Me kõik vananeme, see on osa elust. Kuid vananevad mehed ei saa jätkata samal moel nagu varem ja see tekitab vastuolu, millega on raske leppida,” rääkis meeste vananemist uuriv Langendoerfer.

Doktorant ütles, et meestele kõrgemas eas parema elu võimaldamiseks on vaja paremini mõista, kuidas kohanevad vanad mehed stressoritega – kõrge enesetappude määr, allasurutavad emotsioonid, arsti vältimine.

Enamik andmeid pärines uuringutest, mis vaatlesid valgenahalisi keskklassi mehi, kellel oli olnud stabiilne karjäär USA-s, Kanadas ja Euroopas. Langendoerferi sõnul on vaja eakate meeste vananemisega kohanemisest parema ülevaate saamiseks lisaks uurida erineva rassi ja sotsiaalse ning majandusliku taustaga rühmi.

Toimetaja: Virgo Siil



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.