Ämblikud kuulevad meid oma karvaste jalgadega   ({{commentsTotal}})

Kui tulete õhtul koju, kuulevad teie koduämblikud teie saabumist. Kas see teadmine teid nüüd rahustab või mitte, see on juba teine küsimus.

Ameerika teadlased on uurinud lähemalt üht kohalikku hüpikämblikku ladinakeelse nimega Phidippus audax. See suurte esisilmadega loomake kasvab umbes ühe-kahe sentimeetri suuruseks.

Seni on arvatud, et ämblikud sõna otseses mõttes ei kuule, sest neil ei ole kõrvu. Arvati, et nad orienteeruvad peamiselt nägemismeele abil ja tajuvad ka mehaanilisi vibratsioone, mis rohukõrt või põrandalauda mööda nendeni jõuavad. Kuid uurimistööst, mille Cornelli ülikooli teadlased nüüd Paul Shamble'i juhtimisel tegid, selgub, et ämblikel on tegelikult väga erk kuulmismeel.

Shamble ja kolleegid viisid ämbliku ajju mikroelektroodid, mis näitasid, et sealsed neuronid reageerivad mitme meetri tagant kostvatele helidele, nagu näiteks käte plaksutamisele või tooli lohistamisele.

Nad kirjutavad ajakirjas Current Biology, et tõenäoliselt võtavad ämblikud helisid vastu jalgadel kasvavate peente tundlike karvakestega. Sellised karvakesed on kõigil ämblikel, nii et arvatavasti kõik nad siis ka kuulevad meid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.