ESA: Marsile kukkunud maandumismoodul võis plahvatada ({{commentsTotal}})

Maandumismoodul Schiaparelli. Autor: ESA/Reuters/Scanpix
{{1477071242000 | amCalendar}}

Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) missioonijuhtimiskeskuse juht ütles reedel, et maandumismoodul Schiaparelli kukkus Marsi pinnale, millele järgnes tõenäoliselt plahvatus.

NASA foto kavandatud maandumiskohast kinnitas, et kaks päeva kadunud olnud Schiaparelli kukkus Marsi pinnale, ütles Thierry Blancquaert Saksamaal Darmstadtis asuvast keskusest telefoni teel AFP-le.

Foto maandumispaigast näitas, et 600 kilogrammi kaaluv moodul, millega ESA ei ole kaks päeva ühendust saanud, "jõudis Marsi pinnale kavandatust palju kiiremini", sõnas ta.

Fotol on näha valget laiku, mis arvatakse olevat mooduli laiali laotunud langevari. Valgest laigust umbes kahe kilomeetri kaugusel on must laik läbimõõduga 15-40 meetrit.

Must laik "on laiem, kui siis, kui Schiaparelli oleks ühes tükis," ütles lennujuht Michel Denis AFP-le. "See lömastus."

ESA hinnangul lõpetasid mooduli pidurid enneaegselt tegevuse ning Schiaparelli kukkus Marsile hinnanguliselt kahe kuni nelja kilomeetri kõrguselt kiirusega rohkem kui 300 kilomeetrit tunnis. "On võimalik, et moodul plahvatas kokkupõrkel ajal, kui selle kütusepaagid olid endiselt täis."

ESA uurijad üritavad Schiaparelli koju saadetud andmeid analüüsides välja selgitada, mis mooduliga täpselt juhtus.

Schiaparelli eraldus Euroopa-Vene mehitamata kosmoselaevalt Trace Gas Orbiter (TGO) pärast seitse kuud tagasi alustatud 496 miljoni kilomeetri pikkust lendu Maalt ning alustas maandumist Marsile. Enne kokkupuudet Marsiga aga signaal katkes.

Euroopa esimene katse Marsil maanduda tehti 2003. aastal. Tookord kadus Suurbritannias ehitatud robotlabor Beagle 2 pärast emalaevast Mars Express eraldumist jäljetult.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: AFP-BNS



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.