ESA: Marsile kukkunud maandumismoodul võis plahvatada ({{commentsTotal}})

Maandumismoodul Schiaparelli.
Maandumismoodul Schiaparelli. Autor/allikas: ESA/Reuters/Scanpix
{{1477071242000 | amCalendar}}

Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) missioonijuhtimiskeskuse juht ütles reedel, et maandumismoodul Schiaparelli kukkus Marsi pinnale, millele järgnes tõenäoliselt plahvatus.

NASA foto kavandatud maandumiskohast kinnitas, et kaks päeva kadunud olnud Schiaparelli kukkus Marsi pinnale, ütles Thierry Blancquaert Saksamaal Darmstadtis asuvast keskusest telefoni teel AFP-le.

Foto maandumispaigast näitas, et 600 kilogrammi kaaluv moodul, millega ESA ei ole kaks päeva ühendust saanud, "jõudis Marsi pinnale kavandatust palju kiiremini", sõnas ta.

Fotol on näha valget laiku, mis arvatakse olevat mooduli laiali laotunud langevari. Valgest laigust umbes kahe kilomeetri kaugusel on must laik läbimõõduga 15-40 meetrit.

Must laik "on laiem, kui siis, kui Schiaparelli oleks ühes tükis," ütles lennujuht Michel Denis AFP-le. "See lömastus."

ESA hinnangul lõpetasid mooduli pidurid enneaegselt tegevuse ning Schiaparelli kukkus Marsile hinnanguliselt kahe kuni nelja kilomeetri kõrguselt kiirusega rohkem kui 300 kilomeetrit tunnis. "On võimalik, et moodul plahvatas kokkupõrkel ajal, kui selle kütusepaagid olid endiselt täis."

ESA uurijad üritavad Schiaparelli koju saadetud andmeid analüüsides välja selgitada, mis mooduliga täpselt juhtus.

Schiaparelli eraldus Euroopa-Vene mehitamata kosmoselaevalt Trace Gas Orbiter (TGO) pärast seitse kuud tagasi alustatud 496 miljoni kilomeetri pikkust lendu Maalt ning alustas maandumist Marsile. Enne kokkupuudet Marsiga aga signaal katkes.

Euroopa esimene katse Marsil maanduda tehti 2003. aastal. Tookord kadus Suurbritannias ehitatud robotlabor Beagle 2 pärast emalaevast Mars Express eraldumist jäljetult.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: AFP-BNS



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.