ESA: Marsile kukkunud maandumismoodul võis plahvatada ({{commentsTotal}})

Maandumismoodul Schiaparelli.
Maandumismoodul Schiaparelli. Autor/allikas: ESA/Reuters/Scanpix
{{1477071242000 | amCalendar}}

Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) missioonijuhtimiskeskuse juht ütles reedel, et maandumismoodul Schiaparelli kukkus Marsi pinnale, millele järgnes tõenäoliselt plahvatus.

NASA foto kavandatud maandumiskohast kinnitas, et kaks päeva kadunud olnud Schiaparelli kukkus Marsi pinnale, ütles Thierry Blancquaert Saksamaal Darmstadtis asuvast keskusest telefoni teel AFP-le.

Foto maandumispaigast näitas, et 600 kilogrammi kaaluv moodul, millega ESA ei ole kaks päeva ühendust saanud, "jõudis Marsi pinnale kavandatust palju kiiremini", sõnas ta.

Fotol on näha valget laiku, mis arvatakse olevat mooduli laiali laotunud langevari. Valgest laigust umbes kahe kilomeetri kaugusel on must laik läbimõõduga 15-40 meetrit.

Must laik "on laiem, kui siis, kui Schiaparelli oleks ühes tükis," ütles lennujuht Michel Denis AFP-le. "See lömastus."

ESA hinnangul lõpetasid mooduli pidurid enneaegselt tegevuse ning Schiaparelli kukkus Marsile hinnanguliselt kahe kuni nelja kilomeetri kõrguselt kiirusega rohkem kui 300 kilomeetrit tunnis. "On võimalik, et moodul plahvatas kokkupõrkel ajal, kui selle kütusepaagid olid endiselt täis."

ESA uurijad üritavad Schiaparelli koju saadetud andmeid analüüsides välja selgitada, mis mooduliga täpselt juhtus.

Schiaparelli eraldus Euroopa-Vene mehitamata kosmoselaevalt Trace Gas Orbiter (TGO) pärast seitse kuud tagasi alustatud 496 miljoni kilomeetri pikkust lendu Maalt ning alustas maandumist Marsile. Enne kokkupuudet Marsiga aga signaal katkes.

Euroopa esimene katse Marsil maanduda tehti 2003. aastal. Tookord kadus Suurbritannias ehitatud robotlabor Beagle 2 pärast emalaevast Mars Express eraldumist jäljetult.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: AFP-BNS



Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803
Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana

Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.

Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.
Graafik: kõik Kepleri leitud eluks sobilikud eksoplaneedid

USA kosmoseagentuur NASA teatas hiljuti 1284 uue, sh kümnekonna eluks potentsiaalselt eluks sobiva eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest. Kokku on Kepleri kosmoseteleskoobiga seeläbi avastanud 77 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat väikeplaneeti, millel voolab sobivate asjaolude kokkulangemisel vedelas olekus vesi.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.