ESA: Marsile kukkunud maandumismoodul võis plahvatada ({{commentsTotal}})

Maandumismoodul Schiaparelli.
Maandumismoodul Schiaparelli. Autor/allikas: ESA/Reuters/Scanpix
{{1477071242000 | amCalendar}}

Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) missioonijuhtimiskeskuse juht ütles reedel, et maandumismoodul Schiaparelli kukkus Marsi pinnale, millele järgnes tõenäoliselt plahvatus.

NASA foto kavandatud maandumiskohast kinnitas, et kaks päeva kadunud olnud Schiaparelli kukkus Marsi pinnale, ütles Thierry Blancquaert Saksamaal Darmstadtis asuvast keskusest telefoni teel AFP-le.

Foto maandumispaigast näitas, et 600 kilogrammi kaaluv moodul, millega ESA ei ole kaks päeva ühendust saanud, "jõudis Marsi pinnale kavandatust palju kiiremini", sõnas ta.

Fotol on näha valget laiku, mis arvatakse olevat mooduli laiali laotunud langevari. Valgest laigust umbes kahe kilomeetri kaugusel on must laik läbimõõduga 15-40 meetrit.

Must laik "on laiem, kui siis, kui Schiaparelli oleks ühes tükis," ütles lennujuht Michel Denis AFP-le. "See lömastus."

ESA hinnangul lõpetasid mooduli pidurid enneaegselt tegevuse ning Schiaparelli kukkus Marsile hinnanguliselt kahe kuni nelja kilomeetri kõrguselt kiirusega rohkem kui 300 kilomeetrit tunnis. "On võimalik, et moodul plahvatas kokkupõrkel ajal, kui selle kütusepaagid olid endiselt täis."

ESA uurijad üritavad Schiaparelli koju saadetud andmeid analüüsides välja selgitada, mis mooduliga täpselt juhtus.

Schiaparelli eraldus Euroopa-Vene mehitamata kosmoselaevalt Trace Gas Orbiter (TGO) pärast seitse kuud tagasi alustatud 496 miljoni kilomeetri pikkust lendu Maalt ning alustas maandumist Marsile. Enne kokkupuudet Marsiga aga signaal katkes.

Euroopa esimene katse Marsil maanduda tehti 2003. aastal. Tookord kadus Suurbritannias ehitatud robotlabor Beagle 2 pärast emalaevast Mars Express eraldumist jäljetult.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: AFP-BNS



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.