Kaugelt tulnud taevakehad vihjavad üheksandale planeedile ({{commentsTotal}})

Ameerika astronoomid on leidnud uusi tõendeid, et Päikesesüsteemi kaugetel aladel, kaugel Neptuuni orbiidi taga tiirutab ringi senitundmata üheksas planeet.

Arizona ülikooli teadlased eesotsas Renu Malhotraga on pannud tähele, et neli kõige pikema tiirlemisperioodiga Kuiperi vööndi taevakeha osutavad oma liikumisega võimaliku planeedi olemasolule ja tagatipuks ka selle võimalikule asukohale.

Nad teatasid Californias Pasadenas toimunud planeediteadlaste konverentsil, et arvutuste järgi kulub hüpoteetilisel planeedil ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese 17 000 aastat ja selle orbiidi kõige kaugem ots on Päikesest enam kui 660 korda kaugemal kui maakera.

Kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnaseid taevakehi sisaldav Kuiperi vöönd asub võimalikust planeedist enamjaolt umbes kümmekond korda Päikesele lähemal, aga on võimalik, et planeet mõjutab siiski mõnede sealsete taevakehade liikumist oma raskusjõuga.

Malhota ja kolleegid analüüsisid niisuguste Kuiperi vööndi kehade orbiite, mis on väga pikaperioodilised ja ekstsentrilised ehk tulevad aeg-ajalt Päikesele väga lähedale, kuid seejärel taanduvad väga suurtesse kaugustesse.

Nad avastasid, et nende taevakehade tiirlemisperioodid suhtuvad üksteisesse enam-vähem nagu väikesed täisarvud ehk üks neist tiirleb ümber Päikese näiteks kaks korda kauem kui teine või neli korda kauem kui kolmas, aga mitte näiteks 2,7 korda kauem kui neljas.

Et nad oma suhteliselt väikese raskusjõuga ise vaevalt üksteist väga mõjutavad, siis ongi arvata, et orbiitide sünkroniseerumist on dikteerinud mõni palju suurem taevakeha, milleks siis võib olla see üheksas planeet, mille võimalikkusest on astronoomid saanud juba varem ka muid märke.


Pühapäeval kell 17.05 Vikerraadios eetrisse minevas saates ''Labor'' kommenteerib Eesti doktoriõppe olukorda Ülle Jaakma, loopealsete ökosüsteemide langust ja lootust kirjeldab Liis Kasari ning ühe prantsuse kirjandusteadlase raamatut reisimata sündinud reisijuttudest tutvustab Tiit Kändler.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.