Kaugelt tulnud taevakehad vihjavad üheksandale planeedile ({{commentsTotal}})

Ameerika astronoomid on leidnud uusi tõendeid, et Päikesesüsteemi kaugetel aladel, kaugel Neptuuni orbiidi taga tiirutab ringi senitundmata üheksas planeet.

Arizona ülikooli teadlased eesotsas Renu Malhotraga on pannud tähele, et neli kõige pikema tiirlemisperioodiga Kuiperi vööndi taevakeha osutavad oma liikumisega võimaliku planeedi olemasolule ja tagatipuks ka selle võimalikule asukohale.

Nad teatasid Californias Pasadenas toimunud planeediteadlaste konverentsil, et arvutuste järgi kulub hüpoteetilisel planeedil ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese 17 000 aastat ja selle orbiidi kõige kaugem ots on Päikesest enam kui 660 korda kaugemal kui maakera.

Kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnaseid taevakehi sisaldav Kuiperi vöönd asub võimalikust planeedist enamjaolt umbes kümmekond korda Päikesele lähemal, aga on võimalik, et planeet mõjutab siiski mõnede sealsete taevakehade liikumist oma raskusjõuga.

Malhota ja kolleegid analüüsisid niisuguste Kuiperi vööndi kehade orbiite, mis on väga pikaperioodilised ja ekstsentrilised ehk tulevad aeg-ajalt Päikesele väga lähedale, kuid seejärel taanduvad väga suurtesse kaugustesse.

Nad avastasid, et nende taevakehade tiirlemisperioodid suhtuvad üksteisesse enam-vähem nagu väikesed täisarvud ehk üks neist tiirleb ümber Päikese näiteks kaks korda kauem kui teine või neli korda kauem kui kolmas, aga mitte näiteks 2,7 korda kauem kui neljas.

Et nad oma suhteliselt väikese raskusjõuga ise vaevalt üksteist väga mõjutavad, siis ongi arvata, et orbiitide sünkroniseerumist on dikteerinud mõni palju suurem taevakeha, milleks siis võib olla see üheksas planeet, mille võimalikkusest on astronoomid saanud juba varem ka muid märke.


Pühapäeval kell 17.05 Vikerraadios eetrisse minevas saates ''Labor'' kommenteerib Eesti doktoriõppe olukorda Ülle Jaakma, loopealsete ökosüsteemide langust ja lootust kirjeldab Liis Kasari ning ühe prantsuse kirjandusteadlase raamatut reisimata sündinud reisijuttudest tutvustab Tiit Kändler.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.
Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused.

NahkhiirNahkhiir
Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.
Suveks vormi? Keha koostise parandamiseks sobivad erinevad dieedid

Lai valik erinevaid dieete, madala rasvasisaldusest kuni madala süsivesikusisalduseni ja kõik vahepealne, võivad toimida kehakoostise parandamiseks sama hästi, järeldavad toitumisteadlased uues ülevaateuuringus. Teadmine võimaldab toitumise planeerimises suuremat paindlikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.