Kaugelt tulnud taevakehad vihjavad üheksandale planeedile ({{commentsTotal}})

Ameerika astronoomid on leidnud uusi tõendeid, et Päikesesüsteemi kaugetel aladel, kaugel Neptuuni orbiidi taga tiirutab ringi senitundmata üheksas planeet.

Arizona ülikooli teadlased eesotsas Renu Malhotraga on pannud tähele, et neli kõige pikema tiirlemisperioodiga Kuiperi vööndi taevakeha osutavad oma liikumisega võimaliku planeedi olemasolule ja tagatipuks ka selle võimalikule asukohale.

Nad teatasid Californias Pasadenas toimunud planeediteadlaste konverentsil, et arvutuste järgi kulub hüpoteetilisel planeedil ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese 17 000 aastat ja selle orbiidi kõige kaugem ots on Päikesest enam kui 660 korda kaugemal kui maakera.

Kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnaseid taevakehi sisaldav Kuiperi vöönd asub võimalikust planeedist enamjaolt umbes kümmekond korda Päikesele lähemal, aga on võimalik, et planeet mõjutab siiski mõnede sealsete taevakehade liikumist oma raskusjõuga.

Malhota ja kolleegid analüüsisid niisuguste Kuiperi vööndi kehade orbiite, mis on väga pikaperioodilised ja ekstsentrilised ehk tulevad aeg-ajalt Päikesele väga lähedale, kuid seejärel taanduvad väga suurtesse kaugustesse.

Nad avastasid, et nende taevakehade tiirlemisperioodid suhtuvad üksteisesse enam-vähem nagu väikesed täisarvud ehk üks neist tiirleb ümber Päikese näiteks kaks korda kauem kui teine või neli korda kauem kui kolmas, aga mitte näiteks 2,7 korda kauem kui neljas.

Et nad oma suhteliselt väikese raskusjõuga ise vaevalt üksteist väga mõjutavad, siis ongi arvata, et orbiitide sünkroniseerumist on dikteerinud mõni palju suurem taevakeha, milleks siis võib olla see üheksas planeet, mille võimalikkusest on astronoomid saanud juba varem ka muid märke.


Pühapäeval kell 17.05 Vikerraadios eetrisse minevas saates ''Labor'' kommenteerib Eesti doktoriõppe olukorda Ülle Jaakma, loopealsete ökosüsteemide langust ja lootust kirjeldab Liis Kasari ning ühe prantsuse kirjandusteadlase raamatut reisimata sündinud reisijuttudest tutvustab Tiit Kändler.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.