Ühe minuti loeng: mis annab õudusfilmidele hinge? ({{commentsTotal}})

Õudusfilm, see on filmikunsti kõige hapram ja kaduvam osa. Õudusfilm on nagu neitsi, mida saab nautida ainult ühe korra, leiab Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi televisioonimagistrant Mart Sander.

Komöödia üle võib naerda kaks korda, või kasvõi aastaid. Liigutav draama võib pisara välja imada ka kümnendal vaatamisel. Kuid kaks korda sama koha peal karta, kaks korda sama asja peale ehmatada – see ei ole inimloomuse osa.

Lisaks vananeb õudusfilm kõige kiiremini. Veelgi hullem: vana õudusfilm deformeerub tihti komöödiaks, täpsemalt iseenda paroodiaks. Ligi 100 aastat vana Chaplini komöödia mõjub sageli realistlikumalt, kui 15 aastat tagasi vändatud õudusfilm, mida vaadates ometigi kunagi lõdisetud sai. Vaeslaps filmikunsti maailmas, on õudusfilm alati justnagu midagi alaväärset ja mittetõsiseltvõetavat.

Inimene kardab iga põlvkonnaga aina vähem ning leida uusi ideid või kuvandeid, mis meid hirmu tundma paneks, on aina raskem.

Kuid kõik see on ka põhjuseks, miks on õudusfilm oma olemasolu õigustuseks väljendusvahendite otsinguil teistest žanritest arenemisvõimelisem ja leidlikum. Õudusloome kuvand on läbi saja aasta käinud läbi pika tee. Esimestest õudusfilmidest, mis üritasid kõike näidata, on jõutud filmideni, mis ei näita suurt mitte midagi, jättes õuduse meie alateadvuse hooleks.

Rohkem kui efektidele pööratakse tänases õudusfilmis tähelepanu atmosfääri loomisele – läbi valgustuse, kaameranurkade ja muusikalise kujunduse. Kuigi traditsiooniline filmitegemine on saanud tõsise konkurendi odavate, käsikaameraga metsas või koopas filmitud esimeses isikus reportaažfilmide näol, on klassikaline atmosfääri loomine ülimalt mahukas ja kallis protsess.

Seega, kui üritada väga lühidalt vastata, mis teeb õudusfilmist õudse, ütleksin vaid ühe sõnaga: see on raha.

Loengus võib näha katkendeid Mart Sanderi 2016. aasta sügisel valminud õudusfilmist “Behind the Random Denominator”.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.