Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema ({{commentsTotal}})

Eesti teadlased on kirja pannud tulevikustsenaariumid, mis meid lähema saja aasta jooksul seoses kliimamuutustega ees ootavad. Põhisõnum on see, et Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema.

Dokumendi kohaselt ohustavad üleujutused rannikul Kuressaare, Haapsalu, Pärnu ja Tallinna linna, alevikest on ulatuslikeim mõju Virtsus, Nasval, Uuemõisas, Võistes ja Paralepas ning jõgede ja järvede üleujutusoht on reaalseim Tartus ja Võrus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Purustavad maavärinad ja tsunamid Eestit ei ähvarda, ent igasugune äärmuslikkus hakkab toimuma tunduvalt sagedamini.

"Selle tuleviku kliimastsenaariumite üks komponente oli see, et välja arvutada, millise sagedusega on tulevikus rohkem sademeid ja äkksadusid, kus tuleb korraga rohkem kui 30 mm maha ja kõik arvutused ja stsenaariumid näitasid, et selliste olukordade tõenäosus kasvab tulevikus," selgitas keskkonnaagentuuri asedirektor Timo Uustal.

Arengukava toob välja meid kõige rohkem mõjutavad ekstreemused: äärmuslikud kuuma-, põua- ja vihmaperioodid, õhutemperatuur tõuseb 4,3 kraadi, tormid sagenevad ja tuule kiirus kasvab18%, puudub püsiv lumi- ja jääkate, kusjuures jää ulatus Läänemerel väheneb 2,5 korda.

Otseselt inimeste tervist hakkab mõjutama see, et erakordselt kuumad ilmad kimbutavad Eestit harjumuspäratult tihti.

"Juba 27 kraadi juures suremus tõuseb ja 30 kraadi juures tõuseb nii palju, et 75-aastaste inimeste puhul on 45 protsenti enam varajasi surmasid nendel päevadel. Mudelid näitavad, et tulevikus on selliseid päevi kolm korda enam kui praegu," rääkis Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru.

Lisaks inimeste tervisele mõjutavad kliimamuutused kogu Eesti ökosüsteemi. Taimede kasvuperiood pikeneb, ent soojus toob kaasa uued kahjurid ja võõrliigid, talvel kütame vähem, aga suvel jahutame rohkem, samuti levivad uued haigused ja kogu maailma kliimamuutused panevad toidu- ja joogipuuduses inimesed rändama.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava annab suunised, millega peavad otsuselangetajad tulevikus kindlasti arvetastama.

"Selle kohanemise arengukava kõige esimesed tegevused, mida on vaja teha, on teadlikkuse tõstmine, nii kohalikul tasemel kui riiklikul tasemel, mida ta peab nendest muudatustest teadma. Näiteks omavalitsused peavad arvesse võtma, et üleujutusi on rohkem ja see tuleb kohalikesse arengukavadesse sisse panna," rääkis keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepp.

Kava konkreetseid seadusemuudatusi või nõuete karmistamisi ette näe.

Toimetaja: Merili Nael



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: