Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema ({{commentsTotal}})

Eesti teadlased on kirja pannud tulevikustsenaariumid, mis meid lähema saja aasta jooksul seoses kliimamuutustega ees ootavad. Põhisõnum on see, et Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema.

Dokumendi kohaselt ohustavad üleujutused rannikul Kuressaare, Haapsalu, Pärnu ja Tallinna linna, alevikest on ulatuslikeim mõju Virtsus, Nasval, Uuemõisas, Võistes ja Paralepas ning jõgede ja järvede üleujutusoht on reaalseim Tartus ja Võrus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Purustavad maavärinad ja tsunamid Eestit ei ähvarda, ent igasugune äärmuslikkus hakkab toimuma tunduvalt sagedamini.

"Selle tuleviku kliimastsenaariumite üks komponente oli see, et välja arvutada, millise sagedusega on tulevikus rohkem sademeid ja äkksadusid, kus tuleb korraga rohkem kui 30 mm maha ja kõik arvutused ja stsenaariumid näitasid, et selliste olukordade tõenäosus kasvab tulevikus," selgitas keskkonnaagentuuri asedirektor Timo Uustal.

Arengukava toob välja meid kõige rohkem mõjutavad ekstreemused: äärmuslikud kuuma-, põua- ja vihmaperioodid, õhutemperatuur tõuseb 4,3 kraadi, tormid sagenevad ja tuule kiirus kasvab18%, puudub püsiv lumi- ja jääkate, kusjuures jää ulatus Läänemerel väheneb 2,5 korda.

Otseselt inimeste tervist hakkab mõjutama see, et erakordselt kuumad ilmad kimbutavad Eestit harjumuspäratult tihti.

"Juba 27 kraadi juures suremus tõuseb ja 30 kraadi juures tõuseb nii palju, et 75-aastaste inimeste puhul on 45 protsenti enam varajasi surmasid nendel päevadel. Mudelid näitavad, et tulevikus on selliseid päevi kolm korda enam kui praegu," rääkis Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru.

Lisaks inimeste tervisele mõjutavad kliimamuutused kogu Eesti ökosüsteemi. Taimede kasvuperiood pikeneb, ent soojus toob kaasa uued kahjurid ja võõrliigid, talvel kütame vähem, aga suvel jahutame rohkem, samuti levivad uued haigused ja kogu maailma kliimamuutused panevad toidu- ja joogipuuduses inimesed rändama.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava annab suunised, millega peavad otsuselangetajad tulevikus kindlasti arvetastama.

"Selle kohanemise arengukava kõige esimesed tegevused, mida on vaja teha, on teadlikkuse tõstmine, nii kohalikul tasemel kui riiklikul tasemel, mida ta peab nendest muudatustest teadma. Näiteks omavalitsused peavad arvesse võtma, et üleujutusi on rohkem ja see tuleb kohalikesse arengukavadesse sisse panna," rääkis keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepp.

Kava konkreetseid seadusemuudatusi või nõuete karmistamisi ette näe.

Toimetaja: Merili Nael



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.