Koletuslikud röntgensähvatused panid astronoomid kukalt kratsima ({{commentsTotal}})

Üks röntgenkiirte allikatest lahvatas galaktikas NGC5128 (ringitatud).
Üks röntgenkiirte allikatest lahvatas galaktikas NGC5128 (ringitatud). Autor/allikas: U.Birmingham/M.Burke et al./CXC/NASA

Rühm astronoome on avastanud kaks ülieredat röntgenkiirte allikat, mille poolt kiiratav energiahulk võib käesoleva lause lugemiseks kuluva ajavahemiku jooksul muutuda Päikese kogu energiatoodangust kümneid miljoneid kordi rohkem.

''Me ei ole kunagi varem midagi sellist näinud ja neil puudub meie galaktikas analoog. Muidugi on olemas gammasähvatused ja supernoovad, millest lähtuv kiirgusvoog lühikese aja vältel võrreldaval määral muutub, kuid nad lakkavad selle tulemusel olemast,'' tõdes uurimuse juhtivautor Jimmy Irwin ERR Novaatorile. Chandra röntgenkiirte spektriosas vaatlusi tegeva teleskoobiga kogutud andmetest paistab aga, et kahe uuringus sõelale jäänud allika puhul on see midagi tavapärast.

''See pole ühekordne sündmus, vaid seda juhtub ikka ja jälle – ühe allika puhul umbes kord 1,8 päeva tagant. Vähem kui minutiga kasvab selle eredus sada korda, kiirates selle tulemusel (röntgenkiirte spektriosas) umbes sada miljonit korda rohkem energiat kui meie Päike kõigil lainepikkustel,'' märkis astronoom. Irwin lisas, et müstilisele objektile jääksid ereduselt alla isegi kõik Linnutee röntgenkiirte allikad üheskoos. Tavapärase ereduse taastumiseks kulus ligikaudu tund.

Irwin ei arva kolleegidega, et tegu on ilmtingimata uut tüüpi objektiga. Näiteks võib see olla neutrontäht või musta auk, kuid see käitub viisil, nagu astronoomid varem näinud pole. Tegu on üliharuldaste nähtustega. ''Kammisime läbi 7000 galaktikat ja nägime neid vaid kahes. See selgitab väga hästi, miks pole me neid näinud näiteks meie enda galaktikas. Linnutee potentsiaalsete röntgenkiirte allikate populatsioon on muidugi niigi nigel,'' lisas astronoom.

Objektide Chandra kosmoseteleskoobi andmemassiivist avastamine oli võimalik vaid tänu spetsiaalsetele algoritmidele. ''Üksikute sähvatuste statistiline olulisus on väga väike. Põhivoog koosnes ühel juhul vaid kuuest footonist, mida registreeriti 22 sekundi jooksul. Esmapilgul sellele sarnanevaid signaale on sadu ja ilma üksikasjaliku aegrea analüüsita võivad need väga kergesti tähelepanuta jääda,'' selgitas Irwin, miks jäid vastavalt 2003. ja 2007. aastal registreeritud signaalid astonoomidele silma alles nüüd.

Astronoom nentis, et objektide sügavama olemuse mõistmiseks ei jagu allikmaterjali ilmselt kuigi palju. ''Loodame Chandra arhiivist üle käies leida veel umbes kuus allikat – neid pole ilmselt 60 miljoni valgusaasta raadiuses kuigi palju ja kui kaugemale minna, jõuab (neilt) Maani juba sedavõrd vähe footoneid, et signaal pole lihtsalt statistiliselt oluline. Kui registreerid ühe oodatud footoni asemel kahte, võib see väga vabalt olla ka statistika poolt mängitav vingerpuss,'' laiendas Irwin.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: