Tartu teadlaste leiutis pälvis ettevõtluskonkursil innovatsioonipreemia ({{commentsTotal}})

Globiinilukk
Globiinilukk

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (TerviseTAK) uudne geenitehnoloogia meetod GlobinLock, mis võimaldab analüüsida vereproove senisest 30 korda odavamalt ja palju kiiremini, pälvis tänavusel Rootsi Äriauhindade ettevõtluskonkursil tehnoloogilise innovatsiooni auhinna.

"Globiinilukk võimaldab analüüsida vereproove, mis on juba kogutud paljudesse geenipankadesse ja mida iga päev patsientidelt võetakse. Nii võib see meetod mõjutada miljonite inimeste heaolu," selgitas TerviseTAK-i juhtivteadur ja globiiniluku üks arendaja Kaarel Krjutškov.

Vereproovide analüüsi raskendavad peamiselt punased verelibled ning globiini RNA. Praegused lahendused keskenduvad globiini RNA välja püüdmisele enne analüüse. Globiinilukk aga "vaigistab" punavereliblede globiini RNA vahetult enne analüüsi tegemist. Selleks kasutatakse kahte sünteetilist DNA ahelat, mis avab uue võimaluse globiinist tuleneva probleemi lahendamiseks laboratooriumis.

Ericsson Eesti juht Seth Lackman tõstis auhinda üle andes esile suurepärast teaduse ja ettevõtluse koostööd, kus valdkonna jaoks erakordselt lühikese aja ehk kahe aasta jooksul on jõutud valmis mitte ainult tehnilise lahenduse, vaid ka patendi ja kaubamärgi registreerimisega.

Konkureeriv globiini välja püüdmise meetod võtab aega 90 minutit, globiiniluku meetodiga aga vaid kümme minutit. Seniste meetoditega on ühe analüüsi hind 30 eurot, kuid globiinilukuga alla ühe euro.

GlobinLock meetodi arendasid välja TerviseTAK-ist Kaarel Krjutškov ja TÜ reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets. Rootsi Karolinska Instituudist tehti koostööd professor Juha Kerega.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS on teadusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on personaalmeditsiin, ravimiarendus ja reproduktiivmeditsiin nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiini alal.

Vaata ka galeriid auhinnatseremoonialt.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: