Kristjan Port: kübermaailma elanikke ähvardab Stockholmi sündroom ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: defenceimages/Creative Commons

1973. aasta augustis sisenes Stockholmi panka Jan-Erik Olsson ja teatas, et tegemist on pangarööviga ning ta tahab saada suurema koguse raha. Hetk hiljem jõudis signaal röövist politseini. Korravalvurite kiire ning otsustava tegevuse tulemusel sündis nädal aega kestnud pantvangidraama.

Pangaröövist kujunes tähelepanuväärne meediasündmus. Muu hulgas helistas röövel peaminister Olaf Palmele ähvardades tema nõudmiste mittetäitmisel pantvange hukata. Peaminister kuulis telefonis röövli haardes ohvri hirmukarjeid. Päev hiljem sai peaminister pangast uue kõne, aga seekord oli helistajaks üks pantvangidest, kes väljendas pahameelt riigijuhi käitumise osas ning nõudis, et too laseks nii röövlil koos tema vahepeal lisandunud kaaslasega kui ka pantvangidel pangast lahkuda.

Lugu lõppes siiski röövlite vahistamisega. Juhtum on märgiline ,kuna sellest leiab peatüki mitmest psühholoogiaõpikust märgusõnaga ''Stockholmi sündroom''. Nimelt hoolimata nädal aega surmahirmus veedetud ajast hakkasid pantvangid röövleid kaitsma ja tegid etteheiteid hoopiski neid päästma tulnud politseile.

Analoogseid ja tavaarusaama trotsivaid juhtumeid on täheldatud erinevates vangistuse ja vägivaldse kohtlemise olukordades üllatavalt tihti, sealhulgas vägivaldses peresuhtes. Juhtumite kirjusus võib olla põhjuseks, miks ei ole Stockholmi sündroomil selgejoonelist diagnostilist piiritlust ja see annab võimaluse tirida nähtuse rüppe järgmise tehnoloogiaga seotud näite.

USA riiklik standardite ja tehnoloogia instituut avastas, et üha tõsisemaks muutuva küberruumi ohtlikkuse kiuste võib arvutikasutajate seas täheldada turvalisust edendavate tegevuste suhtes kasvavat vastuseisu. Tähelepanek on oluline võttes arvesse panganduse, tervishoiu ja töö ning isiklikku elu puudutavate andmete ja info internetis käitlemise suurt mahtu. Küsimus pole ainult isikliku heaolu kaitsmises, kuna online-teenuskeskkond kujutab üha enam rahvusliku julgeoleku riski.

Olukord on üllatav, võttes arvesse hiljutisi suuri skandaale seoses pikema aja jooksul toimunud poole miljardi Yahoo e-kirja teenuse kasutaja andmete vargusest või USA presidendivalimiste keskseks küsimuseks kujunenud e-kirjade lekkimise juhtumit. Õigemini võivad just sellised infoturbe intsidendid ollagi põhjuseks, miks hakkavad inimesed vabatahtlikult oma turvalisust õõnestama.

Olukorda uurinud teadlaste hinnangul on infoseadmete kasutajad hakanud väsima pidevatest turvalisuse parandamise üleskutsetest ning hoiatustest. Nende jaoks on teema kasvamas üle pea, kui iga seni sooritatud õige sammu kiuste kuuleb aina rohkem hoiatusi ja üleskutseid veel midagi turvalisuse nimel teha. Ühest küljest tajutakse oma sammude viljatust ja teisalt muutuvad turvalisuse eest hoolitsejad üha vastumeelsemateks. Umbes nagu Stockholmi juhtumis tekkis see päästma tulnud politseinike suhtes.

Siin antud tähelepaneku teinud uurijad ei paku siiski võrdluseks Stockholmi sündroomi, vaid toovad põhjuseks väsimuse. Iga uus ettepanek muuta võtmesõna turvalisemaks või teha muid turvalisusega seotud otsuseid põhjustavad nn otsustamise väsimust, mis omakorda sünnitab väsimust ja ükskõiksust turvalisuse teemade suhtes.

Tagajärjeks on ettepanekute vältimine, lihtsaimate võimaluste valimine, kiire ja järelemõtlematu tegutsemine ja mõistlike turvalisust edendavate reeglite eiramine. Seega ei tasu üllatuda, miks püsivad aastate jooksul võtmesõnade populaarsuse tipus kõige lihtsamad variandid numbritest 123456, sõna ''password'' jne.

Stockholmi sündroomi tasub siiski meeles pidada, sest tõenäoliselt kasvab infoturbe teemaline äng ja nõudlike üleskutsete intensiivsus, muutes nende sõnumite esindajad aina ebameeldivamateks. Lisa siia häkkimisega kaasnev osaline varjatud infot rahvaga jagav Robin Hoodi efekt ning kurjategijad hakkavadki paistma üha sümpaatsematena.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: