Kristjan Port: kübermaailma elanikke ähvardab Stockholmi sündroom ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: defenceimages/Creative Commons

1973. aasta augustis sisenes Stockholmi panka Jan-Erik Olsson ja teatas, et tegemist on pangarööviga ning ta tahab saada suurema koguse raha. Hetk hiljem jõudis signaal röövist politseini. Korravalvurite kiire ning otsustava tegevuse tulemusel sündis nädal aega kestnud pantvangidraama.

Pangaröövist kujunes tähelepanuväärne meediasündmus. Muu hulgas helistas röövel peaminister Olaf Palmele ähvardades tema nõudmiste mittetäitmisel pantvange hukata. Peaminister kuulis telefonis röövli haardes ohvri hirmukarjeid. Päev hiljem sai peaminister pangast uue kõne, aga seekord oli helistajaks üks pantvangidest, kes väljendas pahameelt riigijuhi käitumise osas ning nõudis, et too laseks nii röövlil koos tema vahepeal lisandunud kaaslasega kui ka pantvangidel pangast lahkuda.

Lugu lõppes siiski röövlite vahistamisega. Juhtum on märgiline ,kuna sellest leiab peatüki mitmest psühholoogiaõpikust märgusõnaga ''Stockholmi sündroom''. Nimelt hoolimata nädal aega surmahirmus veedetud ajast hakkasid pantvangid röövleid kaitsma ja tegid etteheiteid hoopiski neid päästma tulnud politseile.

Analoogseid ja tavaarusaama trotsivaid juhtumeid on täheldatud erinevates vangistuse ja vägivaldse kohtlemise olukordades üllatavalt tihti, sealhulgas vägivaldses peresuhtes. Juhtumite kirjusus võib olla põhjuseks, miks ei ole Stockholmi sündroomil selgejoonelist diagnostilist piiritlust ja see annab võimaluse tirida nähtuse rüppe järgmise tehnoloogiaga seotud näite.

USA riiklik standardite ja tehnoloogia instituut avastas, et üha tõsisemaks muutuva küberruumi ohtlikkuse kiuste võib arvutikasutajate seas täheldada turvalisust edendavate tegevuste suhtes kasvavat vastuseisu. Tähelepanek on oluline võttes arvesse panganduse, tervishoiu ja töö ning isiklikku elu puudutavate andmete ja info internetis käitlemise suurt mahtu. Küsimus pole ainult isikliku heaolu kaitsmises, kuna online-teenuskeskkond kujutab üha enam rahvusliku julgeoleku riski.

Olukord on üllatav, võttes arvesse hiljutisi suuri skandaale seoses pikema aja jooksul toimunud poole miljardi Yahoo e-kirja teenuse kasutaja andmete vargusest või USA presidendivalimiste keskseks küsimuseks kujunenud e-kirjade lekkimise juhtumit. Õigemini võivad just sellised infoturbe intsidendid ollagi põhjuseks, miks hakkavad inimesed vabatahtlikult oma turvalisust õõnestama.

Olukorda uurinud teadlaste hinnangul on infoseadmete kasutajad hakanud väsima pidevatest turvalisuse parandamise üleskutsetest ning hoiatustest. Nende jaoks on teema kasvamas üle pea, kui iga seni sooritatud õige sammu kiuste kuuleb aina rohkem hoiatusi ja üleskutseid veel midagi turvalisuse nimel teha. Ühest küljest tajutakse oma sammude viljatust ja teisalt muutuvad turvalisuse eest hoolitsejad üha vastumeelsemateks. Umbes nagu Stockholmi juhtumis tekkis see päästma tulnud politseinike suhtes.

Siin antud tähelepaneku teinud uurijad ei paku siiski võrdluseks Stockholmi sündroomi, vaid toovad põhjuseks väsimuse. Iga uus ettepanek muuta võtmesõna turvalisemaks või teha muid turvalisusega seotud otsuseid põhjustavad nn otsustamise väsimust, mis omakorda sünnitab väsimust ja ükskõiksust turvalisuse teemade suhtes.

Tagajärjeks on ettepanekute vältimine, lihtsaimate võimaluste valimine, kiire ja järelemõtlematu tegutsemine ja mõistlike turvalisust edendavate reeglite eiramine. Seega ei tasu üllatuda, miks püsivad aastate jooksul võtmesõnade populaarsuse tipus kõige lihtsamad variandid numbritest 123456, sõna ''password'' jne.

Stockholmi sündroomi tasub siiski meeles pidada, sest tõenäoliselt kasvab infoturbe teemaline äng ja nõudlike üleskutsete intensiivsus, muutes nende sõnumite esindajad aina ebameeldivamateks. Lisa siia häkkimisega kaasnev osaline varjatud infot rahvaga jagav Robin Hoodi efekt ning kurjategijad hakkavadki paistma üha sümpaatsematena.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.
Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused.

NahkhiirNahkhiir
Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.
Suveks vormi? Keha koostise parandamiseks sobivad erinevad dieedid

Lai valik erinevaid dieete, madala rasvasisaldusest kuni madala süsivesikusisalduseni ja kõik vahepealne, võivad toimida kehakoostise parandamiseks sama hästi, järeldavad toitumisteadlased uues ülevaateuuringus. Teadmine võimaldab toitumise planeerimises suuremat paindlikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.