Kristjan Port: kübermaailma elanikke ähvardab Stockholmi sündroom ({{commentsTotal}})

Autor: defenceimages/Creative Commons

1973. aasta augustis sisenes Stockholmi panka Jan-Erik Olsson ja teatas, et tegemist on pangarööviga ning ta tahab saada suurema koguse raha. Hetk hiljem jõudis signaal röövist politseini. Korravalvurite kiire ning otsustava tegevuse tulemusel sündis nädal aega kestnud pantvangidraama.

Pangaröövist kujunes tähelepanuväärne meediasündmus. Muu hulgas helistas röövel peaminister Olaf Palmele ähvardades tema nõudmiste mittetäitmisel pantvange hukata. Peaminister kuulis telefonis röövli haardes ohvri hirmukarjeid. Päev hiljem sai peaminister pangast uue kõne, aga seekord oli helistajaks üks pantvangidest, kes väljendas pahameelt riigijuhi käitumise osas ning nõudis, et too laseks nii röövlil koos tema vahepeal lisandunud kaaslasega kui ka pantvangidel pangast lahkuda.

Lugu lõppes siiski röövlite vahistamisega. Juhtum on märgiline ,kuna sellest leiab peatüki mitmest psühholoogiaõpikust märgusõnaga ''Stockholmi sündroom''. Nimelt hoolimata nädal aega surmahirmus veedetud ajast hakkasid pantvangid röövleid kaitsma ja tegid etteheiteid hoopiski neid päästma tulnud politseile.

Analoogseid ja tavaarusaama trotsivaid juhtumeid on täheldatud erinevates vangistuse ja vägivaldse kohtlemise olukordades üllatavalt tihti, sealhulgas vägivaldses peresuhtes. Juhtumite kirjusus võib olla põhjuseks, miks ei ole Stockholmi sündroomil selgejoonelist diagnostilist piiritlust ja see annab võimaluse tirida nähtuse rüppe järgmise tehnoloogiaga seotud näite.

USA riiklik standardite ja tehnoloogia instituut avastas, et üha tõsisemaks muutuva küberruumi ohtlikkuse kiuste võib arvutikasutajate seas täheldada turvalisust edendavate tegevuste suhtes kasvavat vastuseisu. Tähelepanek on oluline võttes arvesse panganduse, tervishoiu ja töö ning isiklikku elu puudutavate andmete ja info internetis käitlemise suurt mahtu. Küsimus pole ainult isikliku heaolu kaitsmises, kuna online-teenuskeskkond kujutab üha enam rahvusliku julgeoleku riski.

Olukord on üllatav, võttes arvesse hiljutisi suuri skandaale seoses pikema aja jooksul toimunud poole miljardi Yahoo e-kirja teenuse kasutaja andmete vargusest või USA presidendivalimiste keskseks küsimuseks kujunenud e-kirjade lekkimise juhtumit. Õigemini võivad just sellised infoturbe intsidendid ollagi põhjuseks, miks hakkavad inimesed vabatahtlikult oma turvalisust õõnestama.

Olukorda uurinud teadlaste hinnangul on infoseadmete kasutajad hakanud väsima pidevatest turvalisuse parandamise üleskutsetest ning hoiatustest. Nende jaoks on teema kasvamas üle pea, kui iga seni sooritatud õige sammu kiuste kuuleb aina rohkem hoiatusi ja üleskutseid veel midagi turvalisuse nimel teha. Ühest küljest tajutakse oma sammude viljatust ja teisalt muutuvad turvalisuse eest hoolitsejad üha vastumeelsemateks. Umbes nagu Stockholmi juhtumis tekkis see päästma tulnud politseinike suhtes.

Siin antud tähelepaneku teinud uurijad ei paku siiski võrdluseks Stockholmi sündroomi, vaid toovad põhjuseks väsimuse. Iga uus ettepanek muuta võtmesõna turvalisemaks või teha muid turvalisusega seotud otsuseid põhjustavad nn otsustamise väsimust, mis omakorda sünnitab väsimust ja ükskõiksust turvalisuse teemade suhtes.

Tagajärjeks on ettepanekute vältimine, lihtsaimate võimaluste valimine, kiire ja järelemõtlematu tegutsemine ja mõistlike turvalisust edendavate reeglite eiramine. Seega ei tasu üllatuda, miks püsivad aastate jooksul võtmesõnade populaarsuse tipus kõige lihtsamad variandid numbritest 123456, sõna ''password'' jne.

Stockholmi sündroomi tasub siiski meeles pidada, sest tõenäoliselt kasvab infoturbe teemaline äng ja nõudlike üleskutsete intensiivsus, muutes nende sõnumite esindajad aina ebameeldivamateks. Lisa siia häkkimisega kaasnev osaline varjatud infot rahvaga jagav Robin Hoodi efekt ning kurjategijad hakkavadki paistma üha sümpaatsematena.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Kuula, mis häält teevad lohukivid

Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

 

Lisatud helilõigud.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.