Põllumajanduspoliitika ei suuda pidurdada elurikkuse hüvede kadu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Wikimedia Creative Commons

Põllumajandus kasutab ligikaudu 40 protsenti Euroopa Liidu kogupindalast ja põllumajanduspoliitika pole suutnud pidurdada elurikkuse ja ökosüsteemi pakutavate hüvede kadu.

Põldude ja rohumaadega liigendatud maastik on aastasadu olnud oluliseks elurikkust toetavaks keskkonnaks. Vastutasuks on loodus pakkunud mitmeid inimese eksistentsiks vajalikke hüvesid nagu näiteks tolmeldamine, põllumajanduskahjurite biotõrje ja palju muud. Paraku näitab Tartu ülikooli teadlaste ja Euroopa kolleegide ühisuuring, et viimasel poolsajandil intensiivsele tootmisele orienteeritud põllumajandus on kahjustanud paljusid liigirühmi ning nende poolt toetatavaid hüvesid.

Üleeuroopalise ühisuuringu AGRIPOPES kokkuvõte avaldati ajakirjas Advances in Ecological Research ning seda tutvustavad ERR Novaatoris Tsipe Aavik ja Jaan Liira Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudist.

Et vähendada põllumajandustegevuse mõju keskkonnale, on viimastel aastakümnetel Euroopa Liidu (EL) ühtse põllumajanduspoliitika raames algatatud erinevaid keskkonnasõbralikke meetmeid. Uuringus osalenud teadlased seadsid eesmärgiks hinnata meetmete mõju Euroopa põllumajandusmaastike elurikkusele ning sellega seotud hüvedele ehk nii-öelda ökosüsteemi teenustele.

Kui tavaliselt hinnatakse põllumajandusliku maakasutuse intensiivsust põllule pandud väetisekoguste ja saagikuse põhjal, siis avaldatud uurimuses leiti, et hoopis erinevate pestitsiidide kasutus oli peamine elurikkuse vähenemist tingiv tegur, mõjutades nii putukaid, linde kui taimi.

Elurikkusega seotult muutus ka ökosüsteemi teenuse kvaliteet. Näiteks põllukahjuritena uuritud lehetäid söödi oluliselt kiiremini ära pestitsiididest vähem mõjutatud põldudel, sest seal leidus rohkem kahjurite looduslikke vaenlasi, nagu näiteks jooksiklasi. Umbrohtude mitmekesisus põllul mõjutas positiivselt ühtaegu nii jooksiklasi kui ka lehetäisid, aga kaude ka põllulinde, mis näitab, et elurikkuse komponentide vahel on keerulisem suhete võrgustik, kui esmapilgul võiks arvata.

Oodatust erinevalt ilmnes, et põldudel, kus viljeletakse keskkonnasõbralikke majandamisvõtteid, ei leidugi rohkem erinevaid linnuliike kui n-ö tavapõldudel. Seda seletab asjaolu, et põllumajanduskemikaalide mõju on põlluülene: keskkonnasõbralikud majandamisvõtted ühe põllu või talu piires ei aita kompenseerida intensiivsemalt majandatavatel naaberpõldudel kasutatud pestitsiidide ja teiste kemikaalide mõju.

Seosed elurikkuse ja keskkonnasõbralike majandamisvõtete vahel peaks olema kõige selgemad, kui võrreldakse mahe- ning ülejäänud põllumajanduspraktikate mõju, sest vaid mahepõllumajanduses ei ole lubatud kasutada selliseid põllumajanduskemikaale nagu pestitsiidid ja mineraalväetised. Kuid mahepõllumajanduse mõju ei olnudki kõikjal üsküheselt positiivne – mahepõlde iseloomustas küll läbivalt kõrgem elurikkus, aga biotõrje oli efektiivseim vaid mitmekesises maastikus asuvatel mahepõldudel.

Niisiis ei piisa ökosüsteemi poolt toetatavate hüvede tagamiseks üksnes maakasutuse lokaalsest (põllu piires) “mahendamisest“, vaid toetada tuleks ka looduslike ja pool-looduslike elupaikade säilimist ning mõelda nende täiendavale rajamisele.

Järeldusena tõdeti, et hoolimata keskkonnasõbralikest põllumajandmeetmetest jätkub Euroopa põllumajandusmaastike elurikkuse ja ökosüsteemsete hüvede kahanemine. Seega kutsuvad projektis osalenud teadlased üles märkimisväärselt vähendama pestitsiidide rutiinset kasutamist põllumajanduses, taastama maastike mitmekesisust ja regulatoorsetes meetmetes toetama omanike omavahelist koordineeritud koostööd põllumajandusmaastike keskkonnatingimuste parandamiseks.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: