Põllumajanduspoliitika ei suuda pidurdada elurikkuse hüvede kadu ({{commentsTotal}})

Autor: Wikimedia Creative Commons

Põllumajandus kasutab ligikaudu 40 protsenti Euroopa Liidu kogupindalast ja põllumajanduspoliitika pole suutnud pidurdada elurikkuse ja ökosüsteemi pakutavate hüvede kadu.

Põldude ja rohumaadega liigendatud maastik on aastasadu olnud oluliseks elurikkust toetavaks keskkonnaks. Vastutasuks on loodus pakkunud mitmeid inimese eksistentsiks vajalikke hüvesid nagu näiteks tolmeldamine, põllumajanduskahjurite biotõrje ja palju muud. Paraku näitab Tartu ülikooli teadlaste ja Euroopa kolleegide ühisuuring, et viimasel poolsajandil intensiivsele tootmisele orienteeritud põllumajandus on kahjustanud paljusid liigirühmi ning nende poolt toetatavaid hüvesid.

Üleeuroopalise ühisuuringu AGRIPOPES kokkuvõte avaldati ajakirjas Advances in Ecological Research ning seda tutvustavad ERR Novaatoris Tsipe Aavik ja Jaan Liira Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudist.

Et vähendada põllumajandustegevuse mõju keskkonnale, on viimastel aastakümnetel Euroopa Liidu (EL) ühtse põllumajanduspoliitika raames algatatud erinevaid keskkonnasõbralikke meetmeid. Uuringus osalenud teadlased seadsid eesmärgiks hinnata meetmete mõju Euroopa põllumajandusmaastike elurikkusele ning sellega seotud hüvedele ehk nii-öelda ökosüsteemi teenustele.

Kui tavaliselt hinnatakse põllumajandusliku maakasutuse intensiivsust põllule pandud väetisekoguste ja saagikuse põhjal, siis avaldatud uurimuses leiti, et hoopis erinevate pestitsiidide kasutus oli peamine elurikkuse vähenemist tingiv tegur, mõjutades nii putukaid, linde kui taimi.

Elurikkusega seotult muutus ka ökosüsteemi teenuse kvaliteet. Näiteks põllukahjuritena uuritud lehetäid söödi oluliselt kiiremini ära pestitsiididest vähem mõjutatud põldudel, sest seal leidus rohkem kahjurite looduslikke vaenlasi, nagu näiteks jooksiklasi. Umbrohtude mitmekesisus põllul mõjutas positiivselt ühtaegu nii jooksiklasi kui ka lehetäisid, aga kaude ka põllulinde, mis näitab, et elurikkuse komponentide vahel on keerulisem suhete võrgustik, kui esmapilgul võiks arvata.

Oodatust erinevalt ilmnes, et põldudel, kus viljeletakse keskkonnasõbralikke majandamisvõtteid, ei leidugi rohkem erinevaid linnuliike kui n-ö tavapõldudel. Seda seletab asjaolu, et põllumajanduskemikaalide mõju on põlluülene: keskkonnasõbralikud majandamisvõtted ühe põllu või talu piires ei aita kompenseerida intensiivsemalt majandatavatel naaberpõldudel kasutatud pestitsiidide ja teiste kemikaalide mõju.

Seosed elurikkuse ja keskkonnasõbralike majandamisvõtete vahel peaks olema kõige selgemad, kui võrreldakse mahe- ning ülejäänud põllumajanduspraktikate mõju, sest vaid mahepõllumajanduses ei ole lubatud kasutada selliseid põllumajanduskemikaale nagu pestitsiidid ja mineraalväetised. Kuid mahepõllumajanduse mõju ei olnudki kõikjal üsküheselt positiivne – mahepõlde iseloomustas küll läbivalt kõrgem elurikkus, aga biotõrje oli efektiivseim vaid mitmekesises maastikus asuvatel mahepõldudel.

Niisiis ei piisa ökosüsteemi poolt toetatavate hüvede tagamiseks üksnes maakasutuse lokaalsest (põllu piires) “mahendamisest“, vaid toetada tuleks ka looduslike ja pool-looduslike elupaikade säilimist ning mõelda nende täiendavale rajamisele.

Järeldusena tõdeti, et hoolimata keskkonnasõbralikest põllumajandmeetmetest jätkub Euroopa põllumajandusmaastike elurikkuse ja ökosüsteemsete hüvede kahanemine. Seega kutsuvad projektis osalenud teadlased üles märkimisväärselt vähendama pestitsiidide rutiinset kasutamist põllumajanduses, taastama maastike mitmekesisust ja regulatoorsetes meetmetes toetama omanike omavahelist koordineeritud koostööd põllumajandusmaastike keskkonnatingimuste parandamiseks.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.