40 kohalikku korjust ja tuleb juurde: lennuõnnetuste fetiši eripärad ({{commentsTotal}})

Autor: Reuters/Scanpix

Möödunud aastal 150 inimese elu lõpetanud Germanwingsi lennu 9525 kohta tehti vaid paar tundi pärast õnnetust Vikipeediasse sissekanne, mis jääb veebiruumi ilmselt igaveseks. Lennuõnnetuste anatoomiat analüüsinud teadlased märgivad aga, et sama ei saa öelda inimeste mälu kohta. Huvi katastroofi vastu kaob nädalaga olenemata sellest, kas selles hukkub 50 või 500 inimest.

''Võiks oletada, et suuremad õnnetused süüvivad mällu pikemaks ajaks, kuid tundub, et ohvrite arv ei mängi inimeste tähelepanu köitmise juures mingit rolli. Keskmiselt 3—10 päeva pärast õnnetust tunneb selle vastu huvi juba poole vähem inimesi,'' nentis uurimus esimene autor Ruth García-Gavilanes ERR Novaatorile. Järeldus põhineb 1500 inglis- ja 500 hispaaniakeelse lennuõnnetusi käsitlenud Vikipeedia sissekande loetavuse andmetel.

Küll aga on kriitiline arv ohvreid oluline esialgse tähelepanu tõmbamiseks. ''Ingliskeelses Vikipeedias peab selle äratamiseks ohvrite arv ületama 40, hispaaniakeelses 70 hukkunu piiri. Õnnetusele pööratav tähelepanu muutub hukkunute arvuga võrdeliseks alles pärast künnise ületamist,'' selgitas Oxfordi ülikooli andmeteadlane. Mis just 40 korjust eriliseks muudab, sellele andmeteadlane vastata ei oska. Kriitilisest piirist allpool mängivad tema hinnangul tähtsamat rolli meediakajastus, õnnetusse sattunud inimeste eripärad jne.

Viimane aitab ka osaliselt selgitada, miks kajastati näiteks möödunud aasta novembris Beirutis toimunud 43 elu nõudnud pommiplahvatusi esimestel tundidel vaid 450 lääne väljaande poolt, mil 130 inimese surmaga lõppenud Pariisi pommiplahvatuste vastu oli lääne meediaväljaannete huvi enam kui kümme korda suurem. Tähelepanust toituv meedia on alati ühel või teisel viisil kallutatud.

Mööda ei saa ka geograafilisest lähedusest – inimestele meeldivad kohalikud sündmused. Ingliskeelse Vikipeedia lugejad pööravad eelkõige tähelepanu Põhja-Ameerikas ja Euroopas toimunud õnnetustele, mil keskkonna hispaaniakeelse versiooni kasutajaid huvitavad eelkõige Ladina-Ameerikas alla kukkunud lennukid. ''Mõlemad numbrid ületavad seejuures Aafrikas toimunud õnnetuste tuntavat huvi umbes 50 korda,'' kinnitas García-Gavilanes.

''Muidugi oli mõningaid juhtumeid, mis seaduspärale ei allunud. Kui neid lähemalt vaatasime, selgus, et need olid õnnelikud õnnetused, mis oleksid pidanud lõppema terve hulga ohvritega, kuid tegelikult keegi surma ei saanud. Näiteks põrkasid kaks lennukit õhus kokku, kuid kuidagi õnnestus mõlemal maanduda nii, et keegi viga ei saanud,'' tõi andmeteadlane näite. Teisisõnu loeb alati ka sensatsioon.

Vikipeedia sissekandeid lennuõnnetuste registriga võrreldes nentis aga töörühm, et see pole alati sugugi ideaalne andmeallikaks. ''Näiteks pole vähemalt hispaania- ja ingliskeelses Vikipeedias jälgegi õnnetutest, mille käigus hukkusid endised Ecuadori, Iraagi ja Filipiinide presidendid. Tahaks loota, et inforuum muutub selles suhtes tulevikus võrdsemaks ja peidetud ajalugu tuleb pikapeale välja,'' lisas García-Gavilanes.

García-Gavilanese, Milena Tsvetkova ja Taha Yasseri uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.