Videoloengud aitavad kõnetada uut põlvkonda. Kuidas seda hästi teha? ({{commentsTotal}})

Infoühiskond ja kiirenev aeg.
Infoühiskond ja kiirenev aeg. Autor/allikas: Tõnis Tartes/Tartu ülikool

Tartu ülikooli e-õppe päeva raames arutasid TÜ õppejõud teemal "Retsepte heaks videoloenguks".

“Edukaks õppimiseks on vaja mõelda erinevatele õppijatele ja õpistiilidele,” rääkis Tartu ülikooli haridustehnoloogiakeskuse juhataja Lehti Pilt.

“Tänased noored õpivad teisiti kui varem. Kuidas suudame Y- ja Z-põlvkondade tähelepanu köita, kui nende ootuseks on pikkade tekstide lugemise asemel haarata informatsiooni pigem visuaalselt?” küsis Pilt.

Tema sõnul on videoloengud on kahtlemata üks võimalusi õppeprotsessi rikastamiseks ja uue põlvkonna kõnetamiseks. “Seejuures on oluline lõimida videoloengud tekstiliste õppematerjalide ja -tegevustega, mitte pakkuda pikki ja monotoonseid salvestusi.”

E-õppe päeva arutelu tugineb üliõpilaste arvamuslugudel videoloengutest, mida täiendavad Tartu ülikooli õppejõud Anneli Saro, Toomas Plank, Piret Luik, Tauno Palts. Üheskoos tutvustavad nad isiklikke kogemusi videoloengute loomisest ja kasutamisest. Samuti jagavad nad kasulikke nõuandeid hea videoloengu tegemiseks. Arutelu juhib Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja.

"Videoloeng tänapäeva õppetöös on väga oluline, mille tervikliku hea tulemuse saavutamiseks on vaja kõikide detailide õnnestunud kokkulangemist alates õppejõu näitlejameisterlikkusest lõpetades video tehnilise kvaliteedi ning õppijate ootustega. Arutelu jooksul vaatame, mis on erinevate põlvkondade jaoks määrav, et loeng pakuks neile pinget,“ ütles Barkalaja.

E-õppe kohta saab rohkem infot e-õppe päevaks loodud veebilehelt. Näiteks saab seal lugeda veebipõhise õppega seotud müütidest, läbida tasuta minikursusi, tutvuda õppemoodulitega ning jälgida lühiloenguid, kus professor Tõnu Lehtsaar jagab oma mõtteid taandumistarkusest ja vabade kunstide professor Valdur Mikita maagilisest ökoloogiast.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803
Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana

Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.

Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.
Graafik: kõik Kepleri leitud eluks sobilikud eksoplaneedid

USA kosmoseagentuur NASA teatas hiljuti 1284 uue, sh kümnekonna eluks potentsiaalselt eluks sobiva eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest. Kokku on Kepleri kosmoseteleskoobiga seeläbi avastanud 77 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat väikeplaneeti, millel voolab sobivate asjaolude kokkulangemisel vedelas olekus vesi.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.