Videoloengud aitavad kõnetada uut põlvkonda. Kuidas seda hästi teha? ({{commentsTotal}})

Infoühiskond ja kiirenev aeg.
Infoühiskond ja kiirenev aeg. Autor/allikas: Tõnis Tartes/Tartu ülikool

Tartu ülikooli e-õppe päeva raames arutasid TÜ õppejõud teemal "Retsepte heaks videoloenguks".

“Edukaks õppimiseks on vaja mõelda erinevatele õppijatele ja õpistiilidele,” rääkis Tartu ülikooli haridustehnoloogiakeskuse juhataja Lehti Pilt.

“Tänased noored õpivad teisiti kui varem. Kuidas suudame Y- ja Z-põlvkondade tähelepanu köita, kui nende ootuseks on pikkade tekstide lugemise asemel haarata informatsiooni pigem visuaalselt?” küsis Pilt.

Tema sõnul on videoloengud on kahtlemata üks võimalusi õppeprotsessi rikastamiseks ja uue põlvkonna kõnetamiseks. “Seejuures on oluline lõimida videoloengud tekstiliste õppematerjalide ja -tegevustega, mitte pakkuda pikki ja monotoonseid salvestusi.”

E-õppe päeva arutelu tugineb üliõpilaste arvamuslugudel videoloengutest, mida täiendavad Tartu ülikooli õppejõud Anneli Saro, Toomas Plank, Piret Luik, Tauno Palts. Üheskoos tutvustavad nad isiklikke kogemusi videoloengute loomisest ja kasutamisest. Samuti jagavad nad kasulikke nõuandeid hea videoloengu tegemiseks. Arutelu juhib Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja.

"Videoloeng tänapäeva õppetöös on väga oluline, mille tervikliku hea tulemuse saavutamiseks on vaja kõikide detailide õnnestunud kokkulangemist alates õppejõu näitlejameisterlikkusest lõpetades video tehnilise kvaliteedi ning õppijate ootustega. Arutelu jooksul vaatame, mis on erinevate põlvkondade jaoks määrav, et loeng pakuks neile pinget,“ ütles Barkalaja.

E-õppe kohta saab rohkem infot e-õppe päevaks loodud veebilehelt. Näiteks saab seal lugeda veebipõhise õppega seotud müütidest, läbida tasuta minikursusi, tutvuda õppemoodulitega ning jälgida lühiloenguid, kus professor Tõnu Lehtsaar jagab oma mõtteid taandumistarkusest ja vabade kunstide professor Valdur Mikita maagilisest ökoloogiast.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: