Videoloengud aitavad kõnetada uut põlvkonda. Kuidas seda hästi teha? ({{commentsTotal}})

Infoühiskond ja kiirenev aeg.
Infoühiskond ja kiirenev aeg. Autor/allikas: Tõnis Tartes/Tartu ülikool

Tartu ülikooli e-õppe päeva raames arutasid TÜ õppejõud teemal "Retsepte heaks videoloenguks".

“Edukaks õppimiseks on vaja mõelda erinevatele õppijatele ja õpistiilidele,” rääkis Tartu ülikooli haridustehnoloogiakeskuse juhataja Lehti Pilt.

“Tänased noored õpivad teisiti kui varem. Kuidas suudame Y- ja Z-põlvkondade tähelepanu köita, kui nende ootuseks on pikkade tekstide lugemise asemel haarata informatsiooni pigem visuaalselt?” küsis Pilt.

Tema sõnul on videoloengud on kahtlemata üks võimalusi õppeprotsessi rikastamiseks ja uue põlvkonna kõnetamiseks. “Seejuures on oluline lõimida videoloengud tekstiliste õppematerjalide ja -tegevustega, mitte pakkuda pikki ja monotoonseid salvestusi.”

E-õppe päeva arutelu tugineb üliõpilaste arvamuslugudel videoloengutest, mida täiendavad Tartu ülikooli õppejõud Anneli Saro, Toomas Plank, Piret Luik, Tauno Palts. Üheskoos tutvustavad nad isiklikke kogemusi videoloengute loomisest ja kasutamisest. Samuti jagavad nad kasulikke nõuandeid hea videoloengu tegemiseks. Arutelu juhib Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja.

"Videoloeng tänapäeva õppetöös on väga oluline, mille tervikliku hea tulemuse saavutamiseks on vaja kõikide detailide õnnestunud kokkulangemist alates õppejõu näitlejameisterlikkusest lõpetades video tehnilise kvaliteedi ning õppijate ootustega. Arutelu jooksul vaatame, mis on erinevate põlvkondade jaoks määrav, et loeng pakuks neile pinget,“ ütles Barkalaja.

E-õppe kohta saab rohkem infot e-õppe päevaks loodud veebilehelt. Näiteks saab seal lugeda veebipõhise õppega seotud müütidest, läbida tasuta minikursusi, tutvuda õppemoodulitega ning jälgida lühiloenguid, kus professor Tõnu Lehtsaar jagab oma mõtteid taandumistarkusest ja vabade kunstide professor Valdur Mikita maagilisest ökoloogiast.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.