Teadlased vaidlevad, kas langenud puulehed tuleks kokku riisuda või maha jätta ({{commentsTotal}})

Teadlased vaidlevad selle üle, kas puudelt langenud lehed oleks mõistlik kokku riisuda või oleks keskkonnale kasulik see, kui langenud lehed jääksidki maha. Vaidlustest hoolimata käib linnades agar lehtede kokkuriisumine, mis läheb meile ka raha maksma.

Mitmed teadlased peavad sellist tegevust mõttetuks ja ütlevad, et keskkonnale on see isegi ohtlik. Lehed sisaldavad mineraalaineid ja kui neid pidevalt kokku riisuda ja minema viia, tuleb mingi aja pärast hakata mulda kunstväetistega turgutama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Teiseks on selles lehekihis igasuguseid väikesi organisme - selgrootutest kuni bakteriteni välja, laiemalt võiks nimetada neid lagundajateks -, mis on ökosüsteemi väga tähtsad osad. Ja kui me need ära viime, jääb muld vaeseks," selgitas maaülikooli keskkonnakaitse osakonna juhataja Valdo Kuusemets.

Parkides lehtede kokku puhumine tekitab Kuusemetsa hinnangul lihtsalt müra.

Maaülikooli aianduse osakonna juhataja Kadri Karp soovitab lehed kokku riisuda, sest talveks maha jäänud lehed kahjustavad muru. Pealegi jäävad lehtede alla talvituma kahjurid, kes on ohtlikud marjapõõsastele ja viljapuudele.

"Ühtpidi võime küll öelda, et loodusliku mitmekesisuse seisukohast on hea, kui kõik putukad talvituvad, aga kui me järgmine suvi ilusaid õunu ja ploome ei saa, siis võib-olla me mõtleme ümber," ütles Karp.

Vallo Kuusemets arvab, et koduaias pole ikkagi lehtede riisumine mõistlik. Seda võiks teha ehk tootmisaias, kus tõsisem viljapuude haigestumise oht. Ja siis võiks lehed kas põletada või kompostida.

Marek Maasikmets keskkonnauuringute keskusest ütleb, et igal sügisel halveneb õhu kvaliteet. Ka niiskete lehtede põletamisest tekivad ohtlikud ühendid.

"Kui üritada see lehehunnik aias põlema panna, siis tekib seal mittetäielik põlemine ja tänu sellele mittetäielikule põlemisele tekivad seal erinevad ohtlikud ühendid ehk mitmed süsinikühendid, tuntud kantserogeensed ühendid ehk palju toksilisi ühendeid," selgitas Maasikmets.

Nõmmel käib lehtede koristamine. Linnaosa aitab rahval osa lehtedest ära viia. Nõmmekate lehed viiakse ära kevadel ja see maksab 40 000 eurot. Seda tegevust ei ole plaanis lõpetada.

"Eks see esimene emotsioon värvilistest sügislehtedest on ju kena, aga kui need lehed jäävad pikemaks ajaks maha, on nad mitte just eriline silmailu. Ja kui tulevad juba vihmasemad ilmad, siis kindlasti lehed on kõnniteel ka väga libedad," rääkis Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik.

Toimetaja: Merili Nael



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.