Doktoritöö uuris raua ainevahetuse häirete rolli Alzheimeri tõve tekkimisel ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Jose Carlos/Creative Commons

Täna kaitseb doktoritööd Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Kristin Part, kes uuris kuidas on raua ainevahetuse häired seotud Alzheimeri tõve tekkimisega. Doktoritöö uuris raua regulatsiooni, oksüdatiivse stressi ja põletikuliste protsesside vahelistes seostes osalevaid molekulaarseid mehhanisme.

Häired raua ainevahetuses võivad olla üks Alzheimeri tõve põhjustaja. Alzheimeri tõbi on kiirelt progresseeruv neurodegeneratiivne ehk närvirakkude taandarenguga seonduv haigus ja kõige sagedasem dementsuse vorm, mille tekkepõhjus pole siiani selge. Arvatakse, et neuronite suremiseni viiva teekonna esmane tekitaja on amüloid β (Aβ) peptiid, mis moodustab ajus haigusele iseloomulikke amüloidi deposiite ehk naaste. 

Usutakse, et Aβ peptiidi ladestumise ja oksüdatiivse stressi vahel on tugev seos. Oksüdatiivseks stressiks nimetatakse seisundit, kus on häiritud vabade radikaalide tootmise ja nende elimineerimise vaheline tasakaal. Teatud iseloomulike omaduste tõttu on ajukude oksüdatiivsetele kahjustustele eriti vastuvõtlik.

Doktoritöö eesmärk oli uurida raua ainevahetuse, oksüdatiivse stressi ja põletikuliste protsesside vahelisi seoseid. Kui seni on põletiku ja raua regulatsiooni vahelisi seoseid uuritud peamiselt immuunrakkudes, siis antud doktoritöös kasutati mikrogliia BV-2 rakke. Need on kesknärvisüsteemis paiknevad kaitserakud. Aktiveerimise korral muutuvad mikrogliia rakud fagotsüteerivateks ehk võõrkehi hävitavateks rakkudeks.

Doktoritöö tulemused on olulised edasiste eksperimentide jaoks, et töötada välja uusi strateegiaid neuropatoloogiliste protsesside vastu suunatud ravimite tootmiseks.

Kristin Pardi doktoritööd „LPS poolt indutseeritud põletiku ja amüloid β25-35 vahendatud raua regulatsiooni roll mikrogliia BV-2 rakkudes“ juhendajad olid TLÜ professor Tiit Land ja professor Ruth Shimmo.

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.