Doktoritöö uuris raua ainevahetuse häirete rolli Alzheimeri tõve tekkimisel ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Jose Carlos/Creative Commons

Täna kaitseb doktoritööd Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Kristin Part, kes uuris kuidas on raua ainevahetuse häired seotud Alzheimeri tõve tekkimisega. Doktoritöö uuris raua regulatsiooni, oksüdatiivse stressi ja põletikuliste protsesside vahelistes seostes osalevaid molekulaarseid mehhanisme.

Häired raua ainevahetuses võivad olla üks Alzheimeri tõve põhjustaja. Alzheimeri tõbi on kiirelt progresseeruv neurodegeneratiivne ehk närvirakkude taandarenguga seonduv haigus ja kõige sagedasem dementsuse vorm, mille tekkepõhjus pole siiani selge. Arvatakse, et neuronite suremiseni viiva teekonna esmane tekitaja on amüloid β (Aβ) peptiid, mis moodustab ajus haigusele iseloomulikke amüloidi deposiite ehk naaste. 

Usutakse, et Aβ peptiidi ladestumise ja oksüdatiivse stressi vahel on tugev seos. Oksüdatiivseks stressiks nimetatakse seisundit, kus on häiritud vabade radikaalide tootmise ja nende elimineerimise vaheline tasakaal. Teatud iseloomulike omaduste tõttu on ajukude oksüdatiivsetele kahjustustele eriti vastuvõtlik.

Doktoritöö eesmärk oli uurida raua ainevahetuse, oksüdatiivse stressi ja põletikuliste protsesside vahelisi seoseid. Kui seni on põletiku ja raua regulatsiooni vahelisi seoseid uuritud peamiselt immuunrakkudes, siis antud doktoritöös kasutati mikrogliia BV-2 rakke. Need on kesknärvisüsteemis paiknevad kaitserakud. Aktiveerimise korral muutuvad mikrogliia rakud fagotsüteerivateks ehk võõrkehi hävitavateks rakkudeks.

Doktoritöö tulemused on olulised edasiste eksperimentide jaoks, et töötada välja uusi strateegiaid neuropatoloogiliste protsesside vastu suunatud ravimite tootmiseks.

Kristin Pardi doktoritööd „LPS poolt indutseeritud põletiku ja amüloid β25-35 vahendatud raua regulatsiooni roll mikrogliia BV-2 rakkudes“ juhendajad olid TLÜ professor Tiit Land ja professor Ruth Shimmo.

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: