Haridusministeerium hindas riigieksamite kõrval koolide panust õpilasesse ({{commentsTotal}})

{{1476772172000 | amCalendar}}

Teisipäeval tutvustas sihtasutus Innove tänavusi riigieksamite tulemusi ja ka uut näitajat gümnaasiumi panust õpilase edasijõudmisesse. Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo sõnul hakati gümnaasiumi panust mõõtma, et saada terviklikum pilt Eesti gümnaasiumihariduse kvaliteedist.

Hollo rõhutas sihtasutuses Innove peetud pressikonverentsil, et eksamitulemused on kindlasti oluline näitaj ja jääb oluliseks ka tulevikus, kuid ministeerium koos sihtasutusega soovib luua lisateadmisi. "Me tahame keskenduda konkreetsete koolide võimaluste oma õpilasi toetada," sõnas Hollo.

Tema sõnul ei pruugi võrdsed tulemused tähendada, et erinevate koolide panused on sarnased. Sestap alustati juba üle-eelmisel aastal koolipanust näitava statistika kogumist. "Kui lisame lõpptulemusele lähtetulemuse, siis me saame infot selle kohta, mis tasemega õpilased gümnaasiumi alustasid ja kui palju on nad oma teadmisi gümnaasiumiastmes arendanud," selgitas Hollo.

Kui mullu tehti pilootuuring, milles arvestati ainult lähte- ja lõpptulemust, siis sel aastal lisati näitaja arvutamisse ka teised muutujad nagu näiteks kooli asukoht ja õpilaskonna koosseis. "Seni vaadati eksamitulemusi tervikuna, kuid nüüd vaadatakse eksamitulemusi eri tegurite koosmõjuna, millest vaid ühe osa moodustab eksamitulemus," rääkis Hollo.

Ühe aine tulemust ei tohi laiendada kogu koolile

Kooli panust hinnatakse kolmes aines, kus on kohustuslikud riigieksamid. "Gümnaasiumipanuse tulemust tuleb vaadata konkreetse aine raames ehk näiteks matemaatika tulemust ei tohi laiendada kogu koolile," toonitas Hollo.

Erinevate muutujate põhjal arvutati enne eksamitulemuste selgumist oodatav keskmine tulemus. "Kui reaalne tulemus on oodatust madalam, siis on gümnaasiumi panus mõõdetu aine raames madal. Samas, kui see on oodatus kõrgem, siis gümnaasiumipanus tõenäoliselt suurem," rääkis Hollo.

Tulemusi võrreldakse kogu Eesti koolivõrgu keskmisega. "See näitaja on eelkõige oluline tippude ja erinevuste välja toomisel. Suur osa koolidest on ootuspärasel ehk keskmisel tasemel, kuid ta joonistab välja tipud, millele tuleb tähelepanu pöörata," sõnas Hollo.

Uue näitaja järgi saab ministeerium öelda, kas gümnaasiumi panus õpilase edasi jõudmiseks oli: väga kõrge, kõrge, ootuspärane, madal või väga madal.

Skeem näitab, kuidas kooli panust õpilasesse hinnatakse:

Panuse esmasel hindamisel leidis ministeerium, et Eesti haridussüsteem on hea: koolidevahelised erinevused õpilaste arengu toetamisel pigem väikesed.

Statistika ei näita kooli tegelikku sisu

HTM-i välishindamise osakonna juhataja märkis, et kindlasti ei tasuks koolipanuse statistilise näitaja põhjal teha põhjapanevaid järeldusi mõne konkreetse haridusasutuse kohta. "Me saame küll rohkem infot otsuste tegemiseks igal tasandil, kuid see on ainult statistiline hinnang, mis tähendab, et numbrid ei näita kooliõppe kvaliteedi ja sellega seotud probleemide tegelikku sisu," nentis Hollo.

Hollo lisas, et tegelikkuses pole erinevused koolide vahel väga suured. "Ideaalne olukord oleks, kui järgmisel aastal tõuseksid praegu allpool olevad koolid samuti keskmisele tasemel ning haridusasutused laiemalt ühtlustuksid sellele tasemel," rääkis HTM-i esindaja.

Samas ütles Hollo, et eelkõige mõjutab riigieksamitulemust õpilase põhikoolist saadud eelteadmised. "Statistika näitab, et gümnaasiumites, kuhu õppima pääsemiseks on suurem konkurents, moodustavad ühtlasema tasemega klassid, mis omakorda tõstab gümnaasiumipanust," selgitas Hollo, kes aga lisas, et analüüsid ei näita nagu oleks väikekoolide panus abituriendi eksamitulemusse väiksem, kui mõnes suuremas gümnaasiumis.

"Eelkõige on koolipanus oluline gümnaasiumitele ja koolidele endile, et adekvaatsete hinnangute abil oma tegemistele ausalt otsa vaadata," toonitas Hollo.

Toimetaja: Marju Himma, Allan Rajavee



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.