Inauguratsiooniloeng teaduse rahastamisest ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski.
Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski. Autor/allikas: Andres Tennus
{{1476780062000 | amCalendar}}

Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski pidas teisipäeval ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Konkurents, stiimulid ja ratsionaalsus teaduse rahastamises“.

Otseülekannet inauguratsiooniloengust nägi Tartu ülikooli televisioonis ja ERR Novaatoris:

Kadri Ukrainski kirjeldas, et Eestis arutletakse nii teadlaste kui ka poliitikakujundajate hulgas vajaduse üle tõsta teaduse avalikku rahastamist ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

„Selle eesmärgiga on raske mitte nõustuda, kuid kas teaduse rahastamise juures on oluline ainult rahastuse maht või määrab teaduse tulemuslikkuse ühiskonna jaoks ka see, kuidas teadust rahastatakse,“ küsis Ukrainski.

Majandusteaduse ja empiirilise teaduspoliitika uuringute vaatepunktist tõstatab Ukrainski veel mitmeid teisi küsimusi, millele loengus vastused annab:

  • kas konkurents teadusgrantide pärast tagab teaduse kõrge kvaliteedi?
  • miks teadlased konkurentsipõhist rahastamist eelistavad?
  • mis on konkurentsi toimimise eeltingimused ja mis juhtub, kui need ei ole täidetud?
  • missuguseid stiimuleid pakuvad erinevad rahastamisviisid teadlastele?

Professor Kadri Ukrainski lõpetas 1996. aastal Tartu ülikooli majandusteaduskonna ning kaitses 1998. aastal samas teadusmagistri kraadi.
Doktorantuuri ajal, alates 2001. aastast on Ukrainski töötanud TÜ majandusteaduskonnas erinevatel ametikohtadel ning peale doktorikraadi kaitsmist 2008. aastal vanemteadurina. 2015. aastal valiti ta teadus- ja innovatsioonipoliitika professoriks.

Ukrainski uurimisteemad on seotud innovatsiooniga metsa- ja puidusektoris, innovatsioonipoliitikaga ning viimastel aastatel ka teaduspoliitikaga. Täna toetab ta oma uuringutega teaduspoliitika kujundamist nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides TIPS/RITA programmi ja OECD rahastatud teadustöö kaudu.

Alates 2014. aastast on ta Horizon 2020 programmikomitee ekspert ja 2015. aastast Eesti teaduspoliitika komisjoni liige. Kadri Ukrainski on avaldanud üle 80 teaduspublikatsiooni ja uuringuraporti.

Loe ka TÜ sotsiaalteaduste valdkonna Facebooki lehel avaldatud intervjuud Kadri Ukrainskiga:

Mis on teie peamine uurimisvaldkond ja kuidas selleni jõudsite?

Minu peamine uurimisvaldkond on teadus- ja innovatsioonipoliitika ja ma jõudsin selleni rakendusuuringuid tehes. Tegelikult oli juba minu doktoritööga samamoodi, et valisin esialgu ühe teise teema, kuid hiljem hakkasid rakendusprojektid rohkem huvitama ning vahetasin teemat.

2006. aastal kutsus rahvusvahelise tippkeskuse PRIME üks juht mind ja Jaan Massot Eesti teaduse rahastamisest kirjutama. Mulle tundus see teema huvitav ja olen sellega edasi tegelenud. Osalt ka selle tõttu, et haridus- ja teadusministeeriumil on olnud selle vastu huvi läbi TIPS programmi ja praegu läbi RITA.

On selgunud, et oleme Eestis olnud nn katselabor, kus ajame teadusrahastuse projektipõhisuse äärmusse ja vaatame, mis saab. Teiste riikide teadlased ja poliitikakujundajad on olnud sellest kogemusest väga huvitatud, kuna nemadki liiguvad sinnapoole. Nad mõistavad, et meie oleme sarnaselt Uus-Meremaa ja Sloveeniaga vindi veidi üle keeranud. Keegi teistest riikidest ei taha sellesse äärmusesse jõuda.

Millist teksti soovitate lugeda, et saada parim sissejuhatus teie erialasse?

Ajanappuses mitte-majandusteadlastele soovitan lugeda professor Hans-Werner Sinn'i 2014. aastal kirjutatud leheküljelist lühiülevaadet sellest, mida majandusteadlased teevad ja miks.

Minu kolleeg professor Jüri Sepp on selle ka eesti keelde tõlkinud ja olen nii eesti, inglise kui ka saksakeelset versiooni kasutanud mitte-majandustudengitele õppematerjalina – see on lühike ja ülevaatlik kirjeldus sissejuhatuseks.

Sisu rohkem tundvatele inimestele on see liiga lihtsustav käsitlus, kuid sissejuhatuseks sobib. Kel rohkem aega, siis soovitan Tim Harfordi “The Undercover Economist” ja “The Undercover Economist Strikes Back”. Mulle meeldib esimene raamat rohkem, kuna olen mikroökoonoomika fänn rohkem kui makroökonoomika oma.

Milline on teie peamine eesmärk professorina ning kuidas te selle saavutate?

Professorina on mul palju eesmärke, sest see ametikoht on väga mitmetahuline – on eesmärgid teaduses, rakendusuuringutes, õppetöös, õppetooli juhtimises, teaduskonna juhtimises.

Teaduses tahan jõuda selleni, et saaksin tegeleda rohkem baasteadusega. Praegu on minu tegevus liiga rakendusuuringute poole kaldu – palju huvitavate artiklite mustandeid on pooleliolevana sahtlis ja kuidagi ei jõua nende avaldamiskõlbulikuks kirjutamiseni. Teiste minu teenuste osas valitseb lihtsalt hetkel ülenõudlus.

Samas on väga oluline panustada Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitka aruteludesse, kuna mulle tundub, et see on kriitiline koht. Samuti annab see hea võimaluse koostööd teha teiste ülikoolide ja valdkondade teadlastega Eestis.

Õppes tahaksin koos kolleegidega ühe inglisekeelse õpiku välja anda. See puudutab avaliku sektori juhtimist ja selle õpetamist majandusteaduse üliõpilastele. Selle draftiga töötame juba kaks aastat ja see on väga huvitav teema. Olen neid teemasid katsetanud tudengite peal ja tundub, et võetakse päris hästi vastu. Takistuseks on saanud projektipõhine rahastus, mis on liiga lühike, et seda raamatut valmis saada. Me oleme saanud kaks väikest rahasüsti ning olen optimistlik, et see eesmärk saab täidetud.

Õppetoolis on hetkel käimas põlvkondade vahetus ja selle korraldamine võtab omajagu aega. Samuti tuleb kasvatada doktorantidest uus põlvkond, sest avaliku sektori majandusega tegelejaid on Eestis ajaloolistel põhjustel suhteliselt vähe ja väga raske on leida välismaalt sobivat inimest, kes oleks valmis Eesti projektipõhise teadlase eluga kaasa tulema.

Teaduskonna juhtimise juures olen veel vähe olnud, aga olen püüdnud ühiseid teemasid ja koostööalgeid tekitada näiteks matemaatika, statistika ja arvutiteaduste instituudiga, kuid see võtab omajagu aega ja ei teki iseenesest. Meil on ühise maja taustal tekkivaks sünergiaks vaja rohkem sisulist tööd teha, et see annaks nii kõigile instituutidele kui ka ühiskonnale suuremat kasu. Praegu on see veidi kontseptsiooni seisus – näeme võimalusi, aga praktilisi samme on veel üksikuid (nt uus inglisekeelne ühisõppekava arvutiteaduste instituudiga), aga ma olen ettevaatlikult optimistlik. Meie jaoks on see koostöö väga positiivse laenguga, sest matemaatikaga oleks meil huvi koostööks majandusteaduse teoreetilise poole ja statistika ning informaatikaga just rakendusliku majandusteaduse andmeanalüüsi poole pealt.

Millised tegevused laevad teie akusid kõige paremini?

Ma laen oma akusid kõige paremini kodus. Kuna elan linnast väljas ja mul on suur aed, kus saan ka suhtlemist vältida ja omaette mõelda, kui seda vajan.

Tegelikult olen just viimastel aastatel õppinud enda kohta, et mind laeb hästi ka aktiivne puhkus ja seetõttu sõidan suvel maastikurattasarju ja talvel tegelen bailatino ja kaasaegse jazztantsuga. Olen teisigi meie sotsiaalteaduste valdkonna kolleege ja tudengeid mõlematel tegevusaladel märganud, nii et tundub, et need alad sobivad akude laadimiseks. Viimastel aastatel on ka lapsed nii suureks kasvanud, et on pigem sõbrad kui abivajajad – nendega suhtlemine on huvitav ja värskendav. Mulle tundub, et mul on akudega praegu kõik hästi!

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.