Teadlased tegid selgeks, miks poetomatite maitse tihti plasti meenutab ({{commentsTotal}})

Kui mõned inimesed on mõnikord öelnud, et mõned poes müüdavad tomatid oleksid mõneti justkui plastist tehtud, siis on nende väide selles mõttes õigustatud, et tihtilugu ei ole poetomatitel tõesti värsket tugevat tomatist lõhna ega maitset, mis iseloomustab otse kasvuhoonest nopitud punavilju.

Teada on, et lõhnakadu põhjustab peamiselt poetomatite vahepealne jahutamine, mida võetakse ette nende parema säilivuse tarbeks, sest kui hoida tomateid vähem kui 12 °C juures, siis kahjustuvad ensüümid, mis peaksid aitama sünteesida lõhna kaitsvaid ja lenduvaid ühendeid.

Ameerika teadlased otsustasid nüüd uurida, milline on jahutatud tomatite lõhnakao geneetiline tagapõhi, sest tegelikult on nii, et nopitud viljas elavad rakud edasi ja ka geenid lülituvad sisse ja välja.

Harry Klee Florida ülikoolist hoidsid küpseid tomateid üks, kolm või seitse päeva +5 °C juures ja seejärel üks või kolm päeva +20 °C juures. Selgus, et seitse külmapäeva kahandas lenduvate ühendite taset kuni kahe kolmandiku võrra. Taset ei aidanud taastada ka kolm järgnenud päeva kõrgema temperatuuri juures.

Jahutatud tomatite lõhna ja maitset hindas värskete töötlemata tomatite omast kehvemaks ka 76 katseisikust koostatud maitsežürii, ehkki tomatite suhkru ja hapete sisaldus jäi üsna muutumatuks kogu katse ajal.

Klee ja kaasautorid kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et jahutamine vähendas paljude lenduvate ühendite sünteeside korraldavate geenide aktiivsust. Nad kirjeldavad neid geenimuutusi üsna üksikasjalikult ja väidavad, et tomatite ja ehk ka muude puu- ja köögiviljade lõhnakadu jahutamise tagajärjel on molekulaarsel tasandil saanud seega senisest selgemaks.

Võibolla siis osatakse kunagi tomatite geene sel viisil muundada, et nende hea lõhn ja maitse säiliksid ka jahutamise järel.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.